Laske superstaarisaates ka keskealised püüne peale!
"Eesti otsib superstaari!" Teate, see saatepealkiri kõlab kaunikesti koomiliselt. Meid on nii vähe - natuke üle miljoni, mis superstaarist te siinmail üldse rääkida saate? Väikesed kohalikud külakuulsused, kes laulavad tõenäoliselt ühe pisikese rahva veidras keeles või vähemalt aktsendiga - ja superstaarid?
Aga kui varasematel aastatel on superstaarisaatest siiski häid ja väga häid lauljaid tulnud, siis sel aastal on laulurahva staarihakatiste saak kaunikesti kasin. Ühtegi hiilgavat või vähemalt paljutõotavat talenti ei hakanud silma-kõrva. Kas tõesti on kõik päriselt laulda oskavad inimesed juba varasematel aastatel osalenud ja ennast külmast vastuvõtust ära heidutada lasknud? Kes korra kõrvetada saanud, see ju enam nii naljalt pannile ei kipu, ehkki oskusi ehk jaguks. Ehk istuvad eelmistel aastatel välja langenud talendid nüüd kodus vannitoas, mikker käes ja kõrvaklapid peas?
Ja kui nii ongi, siis mida ometi ette võtta? Meid on nii vähe, uusi laujaid, eriti just staariambitsioonidega, nii väga ruttu peale ei sirgu, või siis nabitakse need parimad kohe varakult ära ja pannakse asjalikumaid viise veeretama.
No üheks lahenduseks võiks olla superstaarisaate vanusepiiri tõstmine. Väike rahvas ei tohiks staaride vanuse suhtes nii peps olla. Lastagu keskealised ka püüne pääle ja küllap leiduks nii mõnigi hea hääl ja värvikas kuju ka vanema põlvkonna hulgast. Taset võiks selline asi igatahes kõvasti üles kruvida.
