Mööda küla- ja aleviteid kõndides või rattaga veeredes tekib nii mõnigi kord (tegelikult peaaegu iga kord) soov avanevat vaatepilti teistega jagada. Kuigi liigun peamiselt samu teid pidi, muutub vaatepilt koos päeva ja kellaajaga ning on iga kord veidi uus.

Kuna raske on seda ilu raisku lasta, olen hakanud oma koduümbrust rohkesti klõpsutama ja pilte sõpradega jagama. Ehkki pilt ei suuda kunagi päris sama edasi anda, mis elus vaatepilt, ja kuigi ma ei ole ka kuigi osav näpp pildistamises, on nähtud vaatepildid nii võimsad, et isegi kehvapoolne kaamera suudab enam-vähem lummavaid pilte kinni püüda.

Kel vähegi võimalust, soovitan vabadel päevadel linnast eemale sõita ja kindlasti heita pilk ka taevasse. Kui just lootusetult pilves ei ole, peaks nähtu olema imetlemist väärt.