Raudteelaste ametiühingu esimees Oleg Tšubarov imestas, et kuidas pole viimased 20 aastat olnud toetusstreigi korraldamine põhiseadusega vastuolus ning nüüd, kui paljud tööinimesed on viidud äärmusteni, on järsku vaja muuta seadust, et töötajatel oleks enda õiguste eest veelgi raskem tööandjate ja poliitikute vastu seista.

„Viimati kestis toetusstreigiks valmistumine kaks kuud ning kogu selle aja oli tööandja toimuvast teadlik. Lisaks teatasime ka kuus päeva ette, aga ikkagi leidis tööandja, et ette teatatud on liiga vähe,“ sõnas Tšubarov saadetud teates ja lisas, et kokkuvõttes on streikimine raske siiski eelkõige töötajatele, mitte tööandjale.

„Tekkinud probleemid tuleb lahendada ning kui anda tööandjatele veelgi rohkem aega streigimurdmisega tegeleda, muutub lahenduse leidmine veelgi keerulisemaks,“ rääkis Tšubarov ja soovitas õiguskantsleril enam muretseda selle pärast, kuidas kaitsta töötajaid enne ja pärast toetusstreike, sest praktikas on tööandjatel vaba voli töötajaid karistada oma äranägemise järgi, aga töötajatel end kaitsta on raskem.

Siiski peab Tšubarov olulisimaks tõhusaid läbirääkimisi. Ta rõhutas, et alati püütakse jõuda kokkuleppele ilma streigita, aga kui see pole võimalik, tuleb streikida ja seda raudteelased vajadusel ka teevad.

Õiguskantsler Indrek Teder leidis hiljuti, et kolmepäevane toetusstreikidest etteteatamise tähtaeg on liiga lühike ega ole kooskõlas põhiseadusega.