"Õdede liit ei saa nõustuda sotsiaalministri möödunud nädalal tutvustatud võimalusega tõsta palka kolm kuni viis protsenti, mis tähendaks õdede jaoks heal juhul kuni 20-sendist tunnihinna kasvu. Meie peamine eesmärk on saavutada käimasolevate läbirääkimistega tajutav palgatõus juba eelolevast aastast," ütles õdede liidu president Ester Pruuden.

"Pooleliolevate palgaläbirääkimiste vältel me streikida ei tohi. Õdede liit väljendab oma solidaarsust väärikat palka nõudvate toetusaktsioonidega, millega soovime jõuda nii otsuseid langetavate poliitikute kui ka patsientideni, keda õdede nappus kõige teravamalt puudutab," lisas Ester Pruuden.

Õdede liidu volikogu otsustas jääda senise alampalga nõude juurde, milleks on viis eurot õdede ja kolm eurot hooldajate tunnitasuks.

Kehtiva kollektiivleppe järgi on alates 2008. aastast kehtinud alampalgamäär õele, ämmaemandale ja tervishoiuteenust osutavale spetsialistile 3,83 eurot tunnis, mis arvestuslikult teeb 644 eurot kuus ja hooldajale 2,11 eurot tunnis ehk arvestuslikult 354 eurot kuus.

Jaanuaris Eesti Õdede Liidu ja Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liidu algatatud alampalgaläbirääkimised Eesti Haiglate Liidu ja haigekassaga jätkuvad lähinädalatel tööandjate esindajate analüüsiga, millised on palgatõusu võimalused riigieelarve prognoosi põhjal.

Õdede liit on arvukaim ja kõigi maakondade õdesid ühendav organisatsioon, kuhu kuulub üle 4000 liikme ehk rohkem kui pool Eesti õeskonnast.

Õdede liitu kuuluvad nii üldõed kui kõikide õenduserialade õed: terviseõdedest pereõed ja kooliõed, kliinilise eriala õed nagu näiteks lasteõed ja koduõed, intensiiviõed, hambaraviõed, vaimse tervise õed, õde-õpetajad ning ämmaemandad.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid