Küüt ja Aas: politsei nõrkus Järvamaal Paides ja Türil ei vasta tõele
Riigi peaprokurör Norman Aas ning politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt lükkasid Vikerraadio saates “Reporteritund” ümber väited, nagu oleks kuritegelikud jõud Järvamaal Türis ja Paides või Viljandis võimu õiguskaitseorganitelt üle võtnud.
Politsei- ja piirivalveameti peadirektori Raivo Küüdi sõnul ei pea paika, et kuritegelikud rühmitused on Türil võimu üle võtnud. “Kahtlemata juhtub erinevaid kuritegusid ja kõiki kuritegusid ei ole võimalik ära hoida,” möönis Küüt samas.
Neid väiteid, et kohalik politsei ei võta inimestelt kuritegude kohta avaldusi vastu, on Küüdi sõnul väga tõsised ja kõiki neid juhtumeid käsitletakse väga tõsiselt. Küüt viitas aga uuringule, mille kohaselt paljud inimesed ei teata kuritööst politseile. Uuringu järgi teatab kuriteost vaid 84 protsenti inimestest.
“Probleem ongi selles, et kõikidest süütegudest politseile ei teatata,” sõnas ta. “Kui on üksikuid juhtumeid, kus politsei ise ei võta neid teateid vastu, siis see on lubamatu ja see käitumine tuleb välja juurida.”
Küüt tõdes, et alati võiks politseil olla rohkem ressurssi, et panustada korrakaitsesse. Hetkel väitis ta, et politseil on jõudu piisavalt, et hoida korda Järvamaal Paides ja Türil.
Küüdi sõnul kannatab politsei- ja piirivalveamet pigem töötajate nappuse pärast pigem korrakaitse ja piirivalve valdkonnas, kriminaalpolitseinike hulk on olnud aga stabiilne. Tema sõnul on põhiline, et info talletamine, kogumine ja õigeaegne süsteemne kasutamine toimiks ilma võngeteta, see võimaldab politseil oma ressurssi planeerida õigeaegselt ja kiiresti.
Ka riigi peaprokurör Norman Aas lisas, et piiratud ressursside tingimustes tuleb hoolega analüüsida ja planeerida. “Seda aega, kus kogu Eesti oleks kaetud piisava õiguskaitseorganite arvuga, ei tule,” tõdes ta. Aasa sõnul on prioriteet turvalisus tänaval. “Et tänavatel ei oleks jõmme, keda nähes peaks kõrvaltänavale keerama ja kelle kohta liiguvad jutud, et ka politsei neid kardab,” näitlikustas Aas.
Politsei ründaja peab saama karistuse
Aasa sõnul on prokuratuuril vastu võetud sisemised juhised, et politseivastaseid vägivalla kriminaalmenetlusi ei lõpetata ja need kõik saadetakse kohtusse. Aas lisas, et prokuratuur kontrollib väiteid, justkui oleks Järvamaal politseinike rünnanud inimestes suhtes algatatud kriminaalasjad lõpetatud.
Saates kõnelenud rääkisid Viljandis toimunud politseinike peksmise juhtumist, kus peksmise initsiaator sai vaid kaks aastat vanglakaristust kokkuleppemenetluse korras.
Aas nentis, et täna on selline karistuspraktika, et kaks aastat reaalset vangistust politseiniku peksmise eest on piisav karistus. Viljandis toimunud politseinike peksmise juhtumi eest määratud karistused ei olnud tema sõnul kaitsjatega kokku lepitud, vaid sama karistusmäära oleks nõudnud ka prokurör.
Neli kurjategijat viiest said aga tingimisi karistuse. Aasa sõnul on seegi kohtupraktika, et esmakordselt teise astme kuritegusid toime pannud isikuid ei karistata reaalse vangistusega. “Kui me tahame võtta vastu arusaama, et iga võimuesindaja vastu suunatud rünne peab saama reaalse karistuse, siis selleks tuleb muuta seadusandlust,” rääkis Aas. “Reaalne vangistus esmakordse karistusena ei pruugi olla kõige adekvaatsem.”
Tänasest karistuspoliitikast rääkides ütles Aas, et võimuesindaja ründe eest on karistuse vahemik kolmest kuust kuni viie aastani. “Need, kes politseile vastu hakkavad, on ka mitmel muul puhul seadusega pahuksis olnud,” lausus Aas. Tema sõnul tuleb lähtuda sellest, milline karistus on kõige mõjusam. Aas ei teha jõuda sinnamaale, et ainuüksi rasked karistused on need, mis meid päästaks.
Küüt seevastu eeldab, et politseinike vastu käe tõstnud isikuid tuleb karistada rangemalt. Politseiniku vastu käe tõstnute suhtes peab tema sõnul olema kiire menetlus. Ta lisas ka statistika, et ründed politseieametnike vastu vähenesid viimastel aastatel, kuid 2011. aastal tõusid need 60-lt 90-ni. Tänavu on registreeritud 60 politseiametniku ründamist.
Küüt rääkis, et neid juhtumeid vaatab läbi ekspertkomisjon ja uurib, kuidas üldse juhtub, et politseiniku vastu kätt tõstetakse.
