Ajateenijaid hinnatakse aastaid teadlaste poolt kasutuskõlbmatuks tunnistatud testi järgi

Kaitseressursside amet kasutab juba aastaid kutsealuste ajateenistusse asumisel aja- ja teenistuskoha määramisel psühholoogilist testi, mille ebaefektiivsusele on tähelepanu juhtinud nii Tartu ülikooli kui ka kaitseväe enda juhtiv psühholoogiateadlane. Sealjuures kulutab amet aastas testimiseks ligikaudu 21 000 eurot.

Nimelt sai asi alguse 2006. aastal, kui toonane kaitseminister Jürgen Ligi kinnitas määruse, mille kohaselt loobuti kutsealuste füüsilisest testimisest ja võeti psühholoogilise testi läbiviimisel aluseks nn Thomas-meetod. Kuigi meetod on kasutusel seniajani, siis 2009. aastal Tartu ülikooli teadlaste Kenn Konstabeli, Jüri Alliku ja kaitseväe ühendatud õppeasutuste (KVÜÕA) teaduri Merle Parmaku koostatud valiidsusuuringu kohaselt on meetod oma eesmärkide täitmisel kasutuskõlbmatu.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste teadur Merle Parmak kinnitas Delfile, et tõepoolest 2009. aastal läbiviidud uuringu tulemused näitasid, et meetodi kasutamine kutsealuste potentsiaali usaldusväärseks hindamiseks ei ole põhjendatud.

Merle Parmaku sõnul said toona uuringu tulemused ka edastatud kaitseministrile, kaitseväe juhatajale, KVÜÕA ülemale ja Thomas meetodi maaletoojale, ent naisele teadaolevalt leiab kriitika alla sattunud meetod endiselt kaitseressursside ametis kutsealuste testimisel kasutamist.

Teadlased ei nõustu

Oma uuringus heidavad teadlased muuhulgas ametile ette, et meetodit kasutades ajateenistusse värvatud noormeeste ennustatavat sobivust näiteks jaoülema või autojuhi ametikohale usaldusväärselt hinnata ei saa.

See aga ongi kaitseressursside ameti avalike suhete nõuniku Marke Teppori sõnul peamine testi eesmärk.

"Testi tulemusi kasutatakse kõlblikuks tunnistatud kutsealuste ajateenistusse asumise aja ja teenistuskoha määramisel. See tähendab, et eesmärk on teha aastas umbes 4500 kutsealuse seast piisava täpsusega eelvalik: eelkutsesse määratakse kutsealused, kes testi tulemuste põhjal suurema tõenäosusega sobivad nt jaoülema või autojuhi ametikohale," märgib Teppor, kuid lisab, et testi kõrval on ka mitmeid erinevaid faktoreid, mida hindamisel kasutatakse.

Seda, et isiksuseomadused üksinda ei ole piisavad kutsealuste soorituse ennustamiseks ning sellest tulenevalt teenistuskoha määramiseks, aga teadlased ette heitsidki. "Seega tuleb kasutuskõlbliku mudeli väljatöötamiseks teha rohkem uurimistööd, kui lihtsalt mõne mujal töötava instrumendi kohandamine," leidsid teadlased.

Alternatiivid liiga kallid

Hoolimata teadlaste kriitikast on aga KRA kasutanud ja Teppori kinnitusel kasutab testi abivahendina ka edaspidi. Põhjuseks asjaolu, et alternatiivsed testid oleks liialt kallid ning arvestades kutsealuste testimise eesmärki, peaks ka alternatiivne test olema elektroonsete abivahenditeta täidetav, elektroonselt ja automaatselt töödeldav ning vastus peaks olema kättesaadav ja kasutatav koheselt.

"Alternatiivsed testimissüsteemid seni nendele nõuetele vastanud ei ole. Puuduseks eelkõige testimise protseduurile kuluv aeg, mis ei võimalda testimisele vahetult järgnevat teenistusse kutsumise otsuse tegemist või nõudmised tehnilistele vahenditele, mis nõuavad statsionaarseid ruume kõikides arstlike komisjonide toimumispaikades. Kasutatava testi vahetamine oleks mõttekas, kui see ei nõua ajateenistusse kutsumise korralduse muutmist ning on kasutatavast oluliselt parema ennustusvõime ja väiksemate kuludega," leiab Teppor.

Kuigi teadlased on eriarvamusel, siis KRA väitel nende ja kaitseväe praktika kinnitab testi sobivust. "Kaitseväe rahulolu ajateenijate kvaliteediga on suurenenud korrelatsioonis testimise rakendumisega kaitseressursside ametis ning märgatavalt on paranenud ajateenistusse asunute jagunemine erinevate kutsete vahel. Kutsesobivustest ennustab ametikohale määramist 79,4 protsendi täpsusega ning see on kaitseväe vajadusi arvestades piisav tulemus," väitis Teppor.

Praeguseks testimiskuluks on kaitseressursside ameti eelarves jooksval aastal arvestatud 21 000 eurot, sealjuures testimikulu ühele inimesele on 4,9 eurot koos käibemaksuga. Thomas-testi kasutuselevõtu kulu moodustasid profiilide väljatöötamise ja koolituskulud kogusummas 6098 eurot koos käibemaksuga ning kulu kaeti toona kaitseressursside ameti eelarvest.

Töös uus test kaadrikaitseväelastele

Hoolimata tagasilöögist ajateenijatele suunatud testile, on hetkel kaitseministeeriumi ja kaitseväe tellitud teadus- ja arendusprojekti raames loodamas uus Eesti oludele vastav ja kaitseväe spetsiifilistest vajadustest lähtuv teaduspõhine meetod, mille abil on võimalik ennustada kaadrikaitseväelase sobivust teenistusse ja vastavust ametikoha nõudmistele.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimeti sõnul põhineb meetod psühhomeetriliselt hinnatavatel isikuomadustel ning selle eesmärgiks oleks oluliselt vähendada teenistusse või ametikohale mittesobivate isikute ennetähtaegse teenistusest vabastamise või korduva ümberpaigutamisega kaasnevaid kulusid.

Projekti esimese etapi raames analüüsitakse vähemalt kolme NATO liikmesriigi praktikat sõjaväeliste ametikompetentside kategooriate ja erialaprofiilide diferentseerimise ja hindamise osas kaadrivalikul; selgitatakse välja sõjaväeliste ametikompetentside ja erialaprofiilide kategooriad, mida kaitseväe personali hindamisel on mõistlik eristada ning piiritletakse meetodi kasutuse sihtrühm, kaardistades ära spetsiifilised isikuomadused, mis on vastavates kompetentsivaldkondades olulised.

Aastatel 2011-2015 TÜ teadlaste poolt läbiviidava projekti kulu on koos käibemaksuga 114 912 eurot.