Samal ajal paistsid Hiina võimud üritavat avalikkuse viha summutada, kuigi liidrid jätkasid sama retoorikaga, vahendab BNS.

"Mis puudutab meie saatkondadele ja konsulaatidele tekitatud kahjusid, kavatseme (Hiinalt) kompensatsiooni nõuda, sest see on valitsustevaheline küsimus," ütles valitsuse peasekretär Osamu Fujimura Tokyos ajakirjanikele.

Lepitava noodina lisas Fujimura, et Jaapani peaminister kaalub erisaadiku nimetamist, et "küsimus erinevate diplomaatiliste kanalite kaudu kainelt lahendada".

Alates eelmise nädala lõpust on kõikjal Hiinas kümned tuhanded inimesed Jaapani vastu protestinud ning rüüstanud Jaapani poode ja tehaseid, mis on sundinud ettevõtteid tootmist peatama või piirama.

Protestid jõudsid haripunkti teisipäeval, kui möödus 81 aastat päevast, kui Jaapani sõdurid korraldasid Mandžuuria raudteel plahvatuse, et leida ettekääne Hiina kirdeosa okupeerimiseks. Nõndanimetatud 1931. aasta Mukdeni intsidenti mälestatakse Hiinas igal aastal.

Pekingis Jaapani saatkonna ees karjusid tuhanded meeleavaldajad isamaalisi loosungeid ja nõudsid Jaapani kaupade boikotti. Meeleavaldajad põletasid Jaapani lippe ning loopisid saatkonnahoonet õunte, veepudelite ja munadega. Saatkond oli piiratud turvataradega ja seda kaitses politseiahelik.

Meeleavaldused toimusid ka Guangzhous, Wenzhous, Shanghais ja teistes Hiina linnades. Jaapani uudisteagentuuri Kyodo andmetel loopisid meeleavaldajad Hiina kirdeosas Shenyangis kividega Jaapani konsulaadi hoonet.

Kolmapäevaks olid meeleavaldused peaaegu vaibunud.

Hiina dissidendist kunstnik Ai Weiwei ütles neljapäeval, et meeleavaldused korraldasid Hiina võimud.

Pekingi ja Tokyo tüli keskmes on viis Ida-Hiina mere väikesaart, mida kontrollib Jaapan ning mis asuvad olulistel laevateedel ja mille läheduses arvatakse olevat gaasivarusid. Saari nõuab endale ka Taiwan.