Viieaastane peab oskama lugeda? Ärge nüüd pilli lõhki puhuge
Mõned arvavad, et viieaastane peaks juba igal juhul ja pea et iseenesest lugeda oskama, mõned jälle, et enne esimest klassi ei maksa lugemisoskust nõudagi. Mulle tundub, et mõlemad äärmuslased jätavad siinkohal midagi kahe silma vahele.
Näiteks kaks pikka aastat, mis jäävad viienda ja seitsmenda eluaasta künniste vahele. Lugemaõppimiseks on seda muuseas täiesti piisavalt. Kui last kahe aastaga lugema õpetada ei õnnestu, noh, siis pole ta vist veel kooliküps, või siis ei ole tal lihtsalt niipalju vedanud, et mõne oskaja ja hoolija inimese oleks leidnud, kes viitsiks talle asja selgeks teha.
On tõsi mis tõsi, et esimesse klassi ei saa saata last, kel lugemine selge ei ole. Väga raske on koolis hakkama saada lapsel, kellele enne kooli pole kirjatarkust üldse tutvustatud. Kirjutada päris perfektselt ehk ei pea oskama, aga kirjutamise põhimõte kui selline peaks ka ikka olema sisse harjutatud. Ent samas on ikka tugev liialdus eeldada, et ka viieaastane peaks kõike seda samal tasemel oskama. Viieaastasega ongi normaalne alles tähti õppida ja nendest üksikuid sõnu mängides kokku panna.
Lisaks tuleb märkida, et olgu laps kuitahes andekas, päris iseenesest, ilma vähimagi kõrvalise abita ei suuda siiski ükski allaviiene lugemist selgeks saada. Täpselt samamoodi, nagu laps ilma õpetamata tegelikult kõnelema ei õpi. See õpetamine ei pruugi olla väga teadlik, planeeritud ja kavakindel tegevus, aga kindel on see, et laps, kellega üldse ei räägita, kellega ei suhelda, see jääb kõne arengus teistest lastest maha. Laps, kes ei kasva keelekeskkonnas, ei saagi üldse kõnelema õppida ega selleks enam ka hiljem suuteline olla.
Lugemine, mis on veel abstraktsem märkidesüsteem, on veel keerulisem iseenesest omandada ja nii valetavad endale kõik need, kes väidavad, et nad õppisid lugema täiesti iseseisvalt. Küllap on asi rohkem selles, et nii noores eas toimunud õppimisprotsessi hiljem enam ei mäletata ja kui täiskasvanud selle kohta ka erilisi kommentaare ei lisa, siis jääbki endale selline meeldiv mulje, nagu oleks lugemine iseenesest selge olnud.
Mina tean - sest mulle öeldi - et mind õpetas lugema vanaema. Mäletan, et oskasin tõepoolest viieaastaselt lugeda, aga ma pole nii ülbe, et seda vaid enda teeneks peaksin. Tarzan, ahvide kasvandik võis ju selleks liigikaaslaste abita suuteline olla, reaalses maailmas elav inimlaps aga ei ole. Samas on lapsed enamuses tõesti võimelised enne kooli kirjaoskuse selgeks saama, kui nendega vaid õigel ajal tegeleda. Tormama ei pea - ei pea ka ennast süüdlasena tundma, kui viieaastane veel lugeda ei oska - aga hiljemalt umbes selles vanuses võiks juba asjaga tegelema hakata küll.
Subtiitritest aga niipalju, et neid meile meelega just ette ei loetud - et me ise õpiksime kiiremini lugema, kui meil filmi vastu tõsine huvi on. Samas olid minu lapsepõlves lastefilmid ja multikad loomulikult dubleeritud, seejuures hea ja kvaliteetse näitlejatööga.
