Tallinna haldus- ja ringkonnakohtu pressiesindaja Kairi Küngase sõnul olid kõik neli ütlusi andnud tunnistajat kaitsepolitsei kutsutud, nende hulgas ka endine haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. "Protsess jätkub 22. oktoobril kaebuse sisulise arutamisega," lisas Küngas BNS-ile.

Toom nõuab hagis isikuandmetele juurdepääsu võimaldamise lõpetamist ning ebaõigete andmete ümberlükkamist seoses kapo aastaraamatuga. Kaebuses seisab, et isikuandmete töötlemine ei olnud eesmärgikohane – kuna aastaraamatus ei väideta, et Toomi käitumine oleks vastuolus seadusega, jääb talle arusaamatuks, kuidas avalikkuse informeerimine kaebaja õiguspärasest käitumisest saab ennetada julgeolekuohte või kuritegusid.

Lisaks on Toomi osas avaldatud tegelikkusele mittevastavat informatsiooni, kui väidetakse, et ta on koostöös inimõiguste teabekeskusega survestanud Tallinna vene koole esitama linnavolikogule taotlusi.

Toom nõuab kaebuses kapo poolt avaldatud aastaraamatus teda puudutava teabe avaldamise õigusvastasuse tuvastamist ning soovib kohustada kapot kustutama või katma kinni aastaraamatu digitaalses versioonis sisalduv väide Toomi kohta ning avaldama aastaraamat uuel kujul kapo veebilehel.

Lisaks soovib Toom kohustada kapot kõrvaldama 2011. aasta aastaraamatu eksemplarid rahvusraamatukogust, Tartu ülikooli, Tallinna ülikooli ja sisekaitseakadeemia raamatukogudest ning maakondade keskraamatukogudest ning asendada sealsed aastaraamatud uue versiooniga, mille trükkimist Toom samuti nõuab.

Viimaks tahab Toom kohustada kapot avaldama pressiteade, milles oleks ümber lükatud tema kohta esitatud valeväited.

Kaitsepolitsei avaldas oma 2011. aasta aastaraamatu tänavu 12. aprillil. Aastaraamat kirjutas Yana Toomi kohta järgmist: "[Eesti keelsele õppele]üleminekuvastase tegevuse võttis 2011. aasta riigikogu valimiste eel enda peale Tallinna abilinnapea haridus- ja kultuuriküsimustes Yana Toom. Koostöös Venemaa kaasmaalaspoliitikas osaleva Inimõiguste Teabekeskusega survestati Tallinna vene koole esitama linnavolikogule taotlusi jätkamaks vene õppekeelega ka pärast 2011. aasta 1. septembrit, mil venekeelsed gümnaasiumid pidid õpetama 60 protsenti õppeainetest eesti keeles," kirjutas kapo aastaraamatus.

"Pärast Yana Toomi riigikokku siirdumist Tallinna abilinnapeaks saanud Kõlvart jätkas eelkäija üleminekuvastast tegevust, kuid lisas senisele avalikule tegevusele ka varjatud vastutegevuse. Kõlvarti eesmärk oli sealjuures koondada venekeelseid noori ja näidata nende vastuseisu," kirjutas kapo aastaraamatus.