Politsei: Türi tulistamisega seotud kamp ei kuulu kriminaalsesse võrgustikku
Politseil oli juba enne kolm nädalat tagasi Türil toimunud tapmist kokkupuuteid nii tapmises kahtlustatava kui ka tapetuga, keda mõlemat on kriminaalkorras karistatud, rääkis Delfile Lääne prefektuuri kriminaalbüroo juht Nils Sempelson.
Järvamaal Türil hukkus kolme nädala eest tulistamises üks mees ja teine sai kergemaid vigastusi. Sempelsoni sõnul on nii tapmises kahtlustatav kui ka tapetu juba pikemat aega politsei tähelepanu all olnud ning neid on kriminaalkorras karistatud nii Eestis kui ka välismaal.
"Surma saanud mees on ühel korral varem kriminaalkorras karistatud ja tema suhtes oli Pärnu maakohtu Paide kohtumajas kohtumenetlus pooleli seoses vägivaldse grupiviisilise ebaseadusliku sissetungimisega," kõneles Sempelson. "Tulistaja on samuti varem ühel korral karistatud, raske tervisekahjustuse tekitamise eest."
Samas pole Sempelsoni kinnitusel meeste näol kindlasti tegu kriminaalse võrgustikuga, kes Järvamaal vägivallakuritegusid toime paneb. "Tegemist on sõpruskonnaga, kes osaliselt elab juba Tallinnas, kuid kes saavad nädalavahetuseti Järvamaal kokku ja panevad siis toime ka mõne kuriteo. Rohkem kahjuks eeluurimise huvides kommenteerida ei saa."
Laupäeval rääkis ETV ajakirjanik Rasmus Kagge Vikerraadio saates "Rahva teenrid", et tema teada läksid kaks meest tapma Nikolaid, kes n-ö jooksis kokku ja lasi teda tapma tulnud mehe maha. Sempelson ütles Delfile, et see on tõesti üks kriminaalmenetluse versioonidest.
Kriminaalbüroo juhi sõnul on konfliktis osalenud umbes 30-aastaste meeste elusaatused kujunenud erinevaid teid pidi. "Siin ei ole vähemalt esialgu võimalik välja tuua ühte ja ainsat probleemi või põhjust, mis viis tapmiseni," ütles Sempelson, et nii riik, sh politsei, kui ka ühiskonnd, sh kohalik kogukond ja tutvusringkond, peaks mõtlema, mida annaks selliste juhtumite vältimiseks teha.
Kas kriminaalpolitsei võimekus on vähenenud?
Sempelsoni hinnangul peaks olema mingid kriteeriumid, mille järgi saaks kriminaalpolitsei võimekust hinnata. "Kindlasti on Türil toimunud jõhker tapmine üheks ja väga oluliseks näitajaks, kuid mitte ainult. Olulisem on ehk küsimus, millist politseid me soovime – kas jõulist, kuritegusid summutavat ja hirmul põhinevat või kuritegude ennetamisele pühendunud politseid?"
Mehe sõnul võiks politseinike arvates politseid alati rohkem olla, kuid paratamatult tuleb arvestada ka sellega, millised võimalused on riigil. Ta jätab ka õhku küsimuse, "kas igapäevaselt 100 protsenti suurem politsei koosseis Türil oleks kõnealuse sündmuse ära hoidnud."
Kokkuvõttes leiab Sempelson, et küsimus on siiski politsei funktsioonides. "Kui inimeste usaldus riigi vastu on madal, siis on konflikt riigi, sh politsei, ja inimeste vahel sage. Kui soovime, et riik näitaks võimu ja teostaks rohkem järelevalvet, siis mõistagi peaks politseid rohkem olema. Kui mõistame, et turvalisus on midagi rohkemat, kui süüteod või otsene järelevalve, siis oleks vaja võrgustikul ja partnerlusel põhinevaid mehhanisme."
