Emad, lõpetage oma laste ahistamine nende sõbrannade lastega paari panemisega!
Ma saan aru küll, et tegu on naljaga, aga äärmiselt imala ja lolli naljaga. Milleks sellist jama ajada, kui tited mõlemad paari kuused on? Ega me kuskil Araabia maades või Indias ela, kus lapsed juba varakult omavahel paari pannakse või lihtsalt perekondlik elu vanemate poolt ära määratakse.
Lapsevanematele on tegu muidugi ühe armsa lemmikteemaga. Ja nii kasvabki laps, kuuldes kogu aeg kuidas üleaia Markus tema peigmees on või kohe külla tulev tädi Malle võtab oma Mia ka kaasa, et „siis saad oma pruudiga mängida”. Ja nii terve lapsepõlv, üks imal pruudi-peigmehe jutt käib. Hea kui ühistel koosviibimistel tittesid omavahel kallistama-musitama ei lükata, et siis pidevalt pilte vaadates heietada. Hiljem võivad juba suuremaks sirgunud lapsed omal lihtsalt pead vastu seina taguda, lapsevanemate mõistus on kohati mõistmatu, sest genereerib pidevalt piinlike momente.
Mul omal on üsna sarnane kogemus olemas. Kellegi naise laps sündis minust paar päeva varem ja siis see tädi suvatses mind juba minu elu esimesest elupäevast oma miniaks kutsuda. Peaaegu oleks juhtunud, et ma selle poisiga samasse klassi oleks sattunud. Õnneks nad kolisid ära või midagi sellist, vähemalt jäi suurem osa piinlikkust tekitavatest juttudest ära. Aga veel aastaid hiljem kuulsin vanaema kaudu, kuidas jälle see tädi olevat oma „minia” kohta küsinud. Ise ma neid inimesi ei tunne ja hea ongi — igasugune respekt selle „tädi” vastu kadus kohe, kui ma asjale pihta sain. Et räägivadki PÄRISELT minust ja mingist poisist, keda ma umbes korra elus näinud olen.
Või on asi selles, et ma ei saa äkki naljast aru? Noh, et ei jaga seda lapsevanema huumorisoont, kui omal lapsi pole ja rasedusega peas miskit viltu pole läinud. Kohe nii viltu, et iga oma lapse eakaaslast tulevaseks miniaks-väimeheks nimetada. Naljaga pooleks või mitte, aga ise tunduvad need lapsevanemad seda juttu väga nautivat.
