Justiitsminister Kristen Michali sõnul on Eesti Advokatuur aja jooksul märkimisväärselt kasvanud ja seetõttu vajab ka töökorraldus kaasajastamist.

1919. aastal, kui Eesti Advokatuur asutati, oli seal liikmeid 35, 1990. aasta alguseks oli 183 ning praegu 818 liiget.

"Hetkel on advokatuur kolmetasandiline - liikmeteks on vandeadvokaadid, vanemabid ja abid. Tulevikus saab advokatuur olema kahetasandiline, jäävad vaid vandeadvokaadid ja nende abid," lausus Michal.

Teine muudatus on seotud advokatuuri vastuvõtmisega. Hetkel on advokaadieksamil põhirõhk suulisel osal, edaspidi liigub aga põhirõhk kirjalikule osale, mis võimaldab eksamineerida korraga suuremat hulka kandidaate.

Justiitsministri sõnul on kolmas suurem muudatus seotud advokaatide reklaamikeeluga. Praegu ei tohi advokaadid oma tegevust mingil viisil reklaamida, kuid eelnõuga lubatakse neil edaspidi meedias reklaamida oma tegevust.

Endiselt on keelatud konkreetse lepingu sõlmimisele kutsuv reklaam ehk advokaadid ei tohi kutsuda üles endaga lepingut sõlmima, kasutades ära inimese kohta spetsiifilise info omamise eeliseid.

Näiteks juhul, kui advokaat teab, et inimese lähikonnas on keegi lahkunud ning eeldatavalt vajab ta lähiajal esindamist pärimisasjades. Samuti ei tohi advokaat näiteks pöörduda inimese poole, kes on äsja töölt vallandatud ning pakkuda oma teenust töövaidluses.

Eelnõuga muudetakse ka advokatuuri üldkogul osalemise korda. Seni ei olnud võimalik advokaadil volitada kolleegi ennast seal esindama, kuid edaspidi on ühel advokaadil võimalik üldkogul esindada kahte kolleegi.

Nimelt on advokaadil eelnõu jõustumisel võimalik edaspidi volitada teist advokaati enda eest üldkogul osalema ja hääletama otsuste vastuvõtmisel. Sellise muudatuse tingis advokatuuri liikmeskonna kiire kasv ja vajadus leida võimalused sisuliste debattide pidamiseks ka üldkogudel.

Eelnõuga on võimalik tutvuda siin