Hollandi valimised võitsid Euroopa-meelsed tsentriparteid
Hollandi Euroopa-meelsed erakonnad vabaduse ja demokraatia rahvapartei (VVD) ning tööpartei (PvdA) said kolmapäeval toimunud valimistel taas enamuse enda kätte. Kella poole kolme ajal öösel selgus, et VVD sai taas Hollandi suurimaks erakonnaks 41 mandaadiga PvdA 39 vastu.
Viimaste nädalate võitlus liberaalide ja sotsiaaldemokraatide vahel viis selleni, et valijad hääletasid kolmapäeval strateegiliselt. Selle tõttu jäi ära sotsialistliku partei (SP) kauaoodatud tõus ning immigrantidevastane vabaduspartei (PVV) sai vaid üheksa parlamendikohta. Tegemist on esimese korraga, kui PVV juht Geert Wilders on sunnitud valimiskaotusega leppima, kirjutab De Volkskrant.
Suurimad häältekogujad VVD juht Mark Rutte ja PvdA esimees Diederik Samsom on nüüd igasuguse realistliku koalitsiooni puhul teineteisest sõltuvad. Koos on VVD-l ja PvdA-l parlamendi alamkojas Tweede Kameris piisavalt kohti enamuskoalitsiooni moodustamiseks.
Rutte rõõmustas, et VVD-l pole veel kunagi parlamendis nii palju kohti olnud. Tema sõnul on valimisvõit tugev toetus tema poliitikale see ilus maa tugevamana kriisist välja tuua.
Mõlemad parteijuhid rõhutasid, et Holland vajab kiiresti stabiilset valitsust. Rutte juhib koalitsiooniläbirääkimisi ja konsultatsioone alustatakse juba reedel.
Võimalike koalitsioonide arv on piiratud. Vanal koalitsioonil, mille moodustasid VVD, kristlik-demokraatlik üleskutse (CDA) ja PVV, on vaid 69 kohta. Ainsa tsentristliku parteina valimistel kaotanud CDA sai parlamendis 13 kohta (-8). Endine võimupartei, kust on pärit mitmeid peaministreid, hääbub kiires tempos marginaalseks erakonnaks.
Ka vasakblokil ei ole parlamendis enamust. SP kohtade arv jäi samaks (15), kuid rohelised vasakpoolsed (GroenLinks) said kõvasti lüüa ja kaotasid seitse kohta – alles jäi vaid kolm. PvdA, SP ja GroenLinksi kombinatsioonil oleks vaid 57 parlamendikohta.
Rutte rõhutas oma kampaanias Hollandi eelarvepuudujäägi vähendamist ja majanduse stimuleerimist infrastruktuuri investeerimise abil, samas kui Samsom toetas rahakulutamist töökohtade loomise programmidele, teatab BBC News.
Samsomi sõnul peavad Euroopa Liidu liikmesriigid tegema koostööd kriisist ülesaamiseks. Ta on aga vastu sellele, et Holland peaks oma lähenemises eurotsooni probleemidele juhinduma kas Prantsusmaast või Saksamaast.
Paljud peavad Samsomi lähenemist kummarduseks Prantsusmaa sotsialistist presidendile François Hollande'ile, kes tahab suurendada kulutamist ning tõsta rikaste makse.
Rutte poliitika kajastab Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli plaane järgida rangelt kasinuspoliitikat, mille eesmärk on eelarvedefitsiit jõuga alla suruda.
Analüütikute hinnangul on Hollandi valimistulemused tähtsad Saksamaa kampaaniale eelarvedistsipliini poolt eurotsoonis.
