Riigikohus leidis täna, et ringkonnakohtu 8. veebruari 2012. a kohtuotsus tuleks jätta muutmata ja mõrvari kaitsja kassatsioon rahuldamata.

Kuigi Burkevitši kaitsja tõi kaebuses välja muuhulgas asjaolu, et eluaegse vangistuse kohaldamine 58-aastase Burkevitši suhtes muudab tema vabanemise võimaluse praktiliselt võimatuks ja tegemist on riikliku kättemaksuga, siis leidis riigikohus, et ainuüksi süüdimõistetu keskmisest kõrgem vanus ei saa reeglina olla süüle vastava karistuse mõistmist välistavaks asjaoluks.

"Välja arvatud siis, kui tegemist on raugaealise või raske puudega isikuga, kellele raskeima karistuse mõistmine oleks humanistlikel kaalutlustel ebakohane. Vastupidine olukord tooks kaasa isikute, kes on kõrgemas eas toime pannud eriti raske roima, põhjendamatult ja õiguskorda kahjustavalt leebema kohtlemise võrreldes teiste süüdimõistetutega," leidis riigikohtu kolleegium.

Kriminaalkolleegium selgitas, et eluaegse vangistuse kohaldamine vajab erakorralisi asjaolusid – lähtuvalt karistusseadustikust lisaks suurele süüle ka äärmuslikke üld- ja eripreventiivsete tingimuste esinemist.

„Näiteks tuleb juhul, kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, hinnata tema süüd reeglina suureks. Samuti võivad süü suurust iseloomustada isiku teopanus grupiviisilise teo puhul, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal. /.../ Eluaegse vangistuse mõistmiseks peab toimepandud kuritegu olema kaitstavat õigushüve ja õiguskorda kahjustanud sedavõrd, et tähtajalise vangistuse mõistmine selle eest ei taga õiguskorra piisavat kaitset.,“ märgib kriminaalkolleegium otsuses.

Kriminaalkolleegium nõustus, et Burkevitšit tuleb tema tegude eest karistada eluaegse vangistusega. Kolleegium märkis, et kuna Burkevitš tappis naised rasketel asjaoludel (tapetuid oli kaks, naised tapeti julmal viisil ning omakasu motiivil), on tema süü keskmisest oluliselt suurem. Kohus arvestas ka seda, et Burkevitš pani mõrvad toime vanemaealiste inimeste suhtes, kes elasid üksi ning polnud võimelised arvestatavat vastupanu osutama.

Võõra vara saamiseks oleks ta saanud valida ka vähem raske tagajärje, kuid põhjustas mõlema kannatanu surma vähemalt otsese tahtlusega. Hiljem üritas Burkevitš hävitada enda tegude jälgi ja mõlema kannatanu kodu süüdata.

„Isiku poolt regulaarselt ja süstemaatiliselt kuritegude toimepanemine, samuti tema teos väljenduv ükskõiksus ja lugupidamatus õiguskorra ning selle õigushüvedena kaitstavate põhiväärtuste suhtes on eelduseks tema suhtes preventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt range karistuse mõistmiseks,“ kordas kriminaalkolleegium oma varasemat otsust.

Kolleegiumi hinnangul tuvastasid kohtud õigesti Burkevitši käitumises täieliku lugupidamatuse elu kui olulise õigushüve ja õiguskorra kui terviku vastu. „Süüdistatava õigusnorme eirav käitumine on muutunud tavapäraseks ja teda on kriminaalkorras karistatud 12 ning väärteomenetluses 17 korda. Lisaks mõrvadele on Burkevitš praeguses kriminaalasjas tunnistatud süüdi mitmes varavastases kuriteos ja isikuvastases kuriteos, mis iseloomustavad tema ühiskonnavastast käitumist. Seejuures ei ole tähtsust asjaolul, et isikut pole varem isikuvastaste kuritegude eest karistatud," seisab otsuses.

Süüdistus

Süüdistuse kohaselt röövis Burkevitš 2009. aasta detsembris Tartumaal Tartu vallas Kobratu külas elavalt naiselt peaaegu 7000 krooni.

2010. aasta 16. septembril tungis süüdistatav omakasu motiivil Tartu vallas Vedu külas elava 77aastase naise elumajja, kus lõi teda korduvalt kangiga vastu pead. Kannatanu suri saadud vigastustesse sündmuskohal.

Kuriteojälgede varjamiseks süütas Burkevitš eramu põlema. Pärast seda läks ta Kobratu külas asuvasse eramajja, kust ta oli üheksa kuud tagasi raha röövinud. Süüdistuse kohaselt tungis ta kallale 83aastasele perenaisele ning lõi teda kirvega, mille tagajärjel naine suri. Seejärel otsis Burkevitš raha ja väärtasjade leidmiseks maja läbi ning lõpuks süütas selle põlema.

Burkevitši mõistis Tartu maakohus kahe julma röövmõrva eest eluks ajaks vanglasse. See otsus kaevati edasi, aga ringkonnakohus jättis otsuse jõusse.

Ringkonnakohus leidis, et maakohtu süüdimõistev otsus on seaduslik, põhjendatud ja muutmisele ei kuulu. Ringkonnakohus leidis, et Burkevitši süü kahe eaka inimese tapmises on väga suur ning kergendavad asjaolud tema puhul puuduvad. Karistust asus Burkevitš kandma 2010. aasta 18. septembril, mil ta kahtlustatavana kinni peeti.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid