Iseseisvusmeelsed katalaanid nõudsid rongkäiguga kriisis Hispaaniast lahkulöömist
Kümned tuhanded iseseisvusmeelsed katalaanid kogunesid teisipäeval Barcelona tänavatele, et nõuda rongkäiguga eraldumist ülejäänud kriisis vaevlevast Hispaaniast ja oma majandust ise kontrollima hakata.
Tuhatkond bussi tõi inimesi kogu regioonist kokku Barcelonasse, et tähistada Kataloonia rahvuspäeva loosungiga „Kataloonia, uus Euroopa riik“, teatab AFP.
Eelmisel kuul taotles Kataloonia Hispaania keskvalitsuselt viie miljardi euro suurust toetust 40 miljardi euro suuruse võla tagasimaksete jaoks (võlg moodustab viiendiku Kataloonia kogutoodangust).
Kataloonia valitsus, mida juhib regiooni president Artur Mas, väidab, et regioon küsib ainult oma raha tagasi. Kataloonia, mille majandus moodustab viiendiku kogu Hispaania omast, väidab, et maksab keskvalitsusele maksudena rohkem kui ise tagasi saab: aastas on see vahe 7-8 miljardit eurot.
Mas tahab sõlmida uue fiskaallepingu, mis lubaks Kataloonial iseseisvalt maksuraha koguda ja kulutada, mitte sõltuda Hispaania keskvalitsusest.
Selline õigus on juba olemas Baskimaal, millel on kõrgemad krediidireitingud kui ülejäänud Hispaanial.
„Pole olulisemat lahingut ega tähtsamat väljakutset kui fiskaalse suveräänsuse saavutamine meie maale. Ja kunagi pole seda rohkem vaja olnud kui praegusel hetkel,“ ütles Mas rongkäigu eelõhtul katalaanide poole pöördudes. Ta ütles, et ei võta ise rongkäigust osa oma institutsionaalse rolli tõttu. „Vaatamata sellele, isegi eemale jäädes, tahan ma, et te teaksite, et teie otsused on minu omad, teie hääl on minu oma ja teie soovid on minu omad. Sest lõpuks, kas nõudes fiskaallepet või oma riiki, austust, mida me väärime rahumeelse ja demokraatliku rahvana või lihtsalt, et meid koheldaks väärikalt, tahavad kõik need hääled sama asja: rohkem õiglust ja vabadust Katalooniale.“
Juulis korraldatud ja Barcelona ajalehes La Vanguardia avaldatud küsitlus näitas, et 51,1 protsenti vastanutest on iseseisvuse poolt. 2001. aastal oli see number vaid 36.
Tunded ei ole aga vastastikused: 77 protsenti hispaanlastest on Kataloonia iseseisvuse vastu ja 86 protsenti arvab, et Madrid peaks kontrollima Kataloonia arvepidamist, kui regioonile appi läheb, selgub parempoolse ajalehe La Razón esmaspäeval avaldatud küsitlusest.
Emotsioone kütab üles Hispaania süvevnev majanduslangus, mis on jätnud neljandiku töötajatest tööta ning sundinud Madridi kulusid kärpima.
Hispaania peaminister Mariano Rajoy ja tema konservatiivne rahvapartei kinnitavad, et Kataloonia fiskaalautonoomia ei aita kuidagi kaasa majanduskriisi lahendamisele.
Rajoy sõnul on ainus tee keskvalitsuse ja regioonide eelarvepuudujäägi vähendamine. Madrid on kehtestanud sel aastal eelarvepuudujäägile limiidi 1,5 protsenti toodangust.
Kataloonia puudujääk oli eelmisel aastal 3,9 protsenti, kogu Hispaania oma aga 8,9 protsenti.
„Kataloonial on väga tõsised probleemid, kõigepealt tööpuudus, eelarvepuudujääk ja võlaprobleemid ja neid probleeme jagab ta kogu Hispaania ja paljude regioonidega,“ ütles Rajoy esmaspäeval teleintervjuus. „Praegu ei ole meil vaja vaidlusi või poleemikat.“
