Sündmuskohale sõitsid kuus päästeautot Kunda, Rakvere, Väike-Maarja ja Kiviõli päästekomandost, päästjad Kärmu vabatahtlikust päästekomandost, Rakvere operatiivkorrapidaja ning kiirabibrigaad.

Päästjate kohale jõudes põles ühekordne kivist mõisahoone ning tuli oli katusest väljas. Põlengu tõttu jäid mõisast alles vaid seinad.

Delfi lugeja saatis ka pildid mõisast, mille kustutustööd olid aktiivselt veel ka hommikul käimas. Lugeja sõnul saabusid esimesed päästeautod kell 3.12, kuid olid võimetud midagi tegema enne, kui tulid kohale redelautod.

"Uhtna mõis viimasel ajal kasutuses ei olnud ning päästjate sõnul oli tegemist süütamisega," kirjutas lugeja Delfile.

Samas öeldi päästeteenistusest Delfile, et see, kas tegemist oli süütamisega või mitte, ei ole veel kindel. Päästeameti sõnul tuli lokaliseeriti kell 7.18 ning järelkustutustööd kestsid veel mitu tundi.

Sõmeru valla vallavanema Peep Vassiljevi sõnul on mõisahoone mitmeid kordi omanikku vahetanud. "Aastate eest tagastati mõis omanikule, kes müüs selle edasi kohalikule ärimehele," rääkis Vassiljev.

"Paar aastat tagasi ehitas omanik mõisale uue katuse, nüüd on aga ilusast mõisast järel vaid välisseinad." Vallavanema sõnul mõis enne põlenud ei ole.

"Õnneks oli väga vaikne öö, muidu oleks tulekahju võinud tekitada Uhtnas tõsise olukorra - läheduses asub ka teisi hooneid ja elamuid, samuti park," rääkis Vassiljev.

Mõis on abivallavanema sõnul muinsuskaitse all. "Nüüd on omanikul vaja tõsiselt mõelda, mida mõisaga edasi teha - muinsuskaitse hoonet lammutada ei luba, aga hoone tuleb teha ohutuks. Paar aastat tagasi oli ühes lähedal asuvas hoones õnnetus, kus poisile kukkus paekivitükk pähe ning ta sai selle tagajärjel tõsiseid vigastusi," rääkis Vassiljev.

Portaali "Eesti mõisad" andmetel jääb ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Rakvere kihelkonda kuulunud mõis kaasajal Lääne-Virumaale Sõmeru valla territooriumile.

Uhtna mõisat (saksa k Uchten) on esmamainitud 1489. aastal. Varasematel sajanditel von Taubede ja von Wrangellide suguvõsadele kuulunud mõis oli alates 1820. aastast von Weißide omanduses. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Alexander von Weiß.

Mõisa peahoone on arvatavasti 19. sajandi alguskümnendeil ehitatud pikk kelpkatusega klassitsistlik kivihoone. Hoone ehteks on fassaadi keskosa - neljale joonia paarissambale toetuv portikus, millel on kolmnurkfrontoon. Väiksemad kolmnurkfrontoonid on ka kolme akna laiustel külgrisaliitidel.
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid