Euroopa Komisjoni aruanne: Eestis on liiga väikesed õppetoetused!

Euroopa Komisjoni esmaspäeval avaldatud aruande kohaselt on üliõpilaste kulud kõrghariduse omandamisel Euroopas väga erinevad. Eesti paistab aruandes silma väikeste õppetoetuste ja suure õppemaksumaksjate osakaalu poolest.

Õppemaks on kõige kõrgem Inglismaal, kus üliõpilased maksavad akadeemilise õppeaasta eest kuni 9000 naelsterlingit (umbes 11 500 eurot). Samas ei ole üheksas riigis (Austria, Kreeka, Küpros, Malta, Norra, Rootsi, Soome, Taani ja Ühendkuningriik (Šotimaa)) üldjuhul üldse õppemaksu kehtestatud. Põhjamaades on olukord tavaliselt kõige leebem, kuigi hiljuti kehtestati ka Soomes ja Rootsis sarnaselt Taaniga õppemaks välisüliõpilastele. Nüüd peavad mitteeurooplastest üliõpilased maksma õppemaksu kõigis riikides, välja arvatud Island ja Norra.

Paljudes õppemaksuvabades riikides, näiteks Austrias, Ühendkuningriigis (Šotimaal) ja Põhjamaades tagatakse üliõpilastele ka rikkalik toetus, näiteks toimetulekutoetus ja laenud. Üliõpilased, kes soovivad võrrelda hariduskulusid erinevates Euroopa riikides, saavad seda nüüd teha Internetis, kus leidub teave õppemaksude ja toetuste kohta.

Aruandes pööratakse tähelepanu ka suurtele erinevustele üliõpilastele antavate toetuste osas - Saksamaal, Põhjamaades ja Ühendkuningriigis on toetused suured, kuid Bulgaarias, Eestis, Leedus, Lätis, Tšehhi Vabariigis ja Ungaris on need piiratud. Erinevused on ka selles, kellel on õigus toetust saada, s.t kas seda antakse vajaduspõhiselt või on need kõigile kättesaadavad. Umbes pooltes riikides on üliõpilaste toetuspaketi oluliseks osaks ka perehüvitised ja üliõpilaste vanemate maksusoodustused.

Aruande tähtsaimad järeldused

ÕPPEMAKS

Kõrgeim õppemaks

Õppemaks on kõrgeim Ühendkuningriigis (Inglismaa, Wales ja Põhja-Iirimaa). Kuni 2012. aastani oli bakalaureuseõppele kehtestatud õppemaksu suuruseks 3375 naelsterlingit aastas. Alates 2012. aasta septembrist suurenes Inglismaal asjaomane summa 6000 naelsterlingi suuruse uue baasõppemaksuni (maksimaalselt 9000 naelsterlingini). Inglismaal saavad üliõpilased õppemaksu maksmiseks laenu ning nad ei pea seda tagasi maksma enne, kui nad töötavad piisavalt hästitasustatud töökohal. Walesis kannab Walesist pärit üliõpilaste eest õppemaksuga seonduvad lisakulud Walesi valitsus ning seda isegi juhul, kui nad õpivad välismaal. Põhja-Iirimaal tõuseb õppemaks üksnes vastavalt inflatsioonile 2012./2013. õppeaastal 3465 naelsterlingini.

Õppemaks puudub

Skaala teises otsas on 9 riiki, kus üliõpilased (v.a välisüliõpilased väljastpoolt ELi/EMPd) ei pea maksma mingit õppemaksu. Nendeks on Austria, Kreeka, Küpros (bakalaureuseõpe), Malta (bakalaureuseõpe), Norra, Rootsi, Soome, Taani (kuigi osalise õppeajaga üliõpilased peavad seal maksma) ja Ühendkuningriik (Šotimaa; bakalaureuseõpe).

Akadeemilisel õppeaastal 2012/2013 on Saksamaal õppemaksu kehtestatud kaks liidumaad (Baieri ja Alam-Saksi), samas kui ülejäänud 14 ei ole seda teinud.

Õppemaksumaksjate osakaal

Õppemaksu maksvate üliõpilaste osakaal on riigiti väga erinev. Kõik üliõpilased peavad õppemaksu maksma järgmistes riikides: Belgia (Flandria), Bulgaaria, Inglismaa, Island, Liechtenstein, Madalmaad, Poola, Portugal, Slovakkia, Tšehhi Vabariik ja Türgi. Seitsmes riigis (Belgia (Valloonia), Eesti, Itaalia, Läti, Prantsusmaa, Rumeenia, Ungari) maksab õppemaksu enamus üliõpilastest. Neljas riigis (Horvaatia, Leedu, Saksamaa, Sloveenia) maksab õppemaksu vaid väike osa üliõpilastest. Lisaks sellele on veel need eespool nimetatud 9 riiki, kus üliõpilased õppemaksu maksma ei pea (v.a nimetatud erandite puhul).

Välisüliõpilaste õppemaks

Väljastpoolt ELi pärit üliõpilaste õppemaks on reeglina kõrgem. Tavapäraselt on see kehtestatud kõrgkoolide enda poolt, kuigi mõnes riigis (Belgia, Bulgaaria, Kreeka, Portugal, Rumeenia) on asjaomase õppemaksu üksikasjad reguleeritud kesktasandil.

Kuues riigis (Island, Itaalia, Liechtenstein, Norra, Tšehhi Vabariik ja Ungari) koheldakse väljastpoolt ELi pärit üliõpilasi õppemaksu osas EList pärit üliõpilastega samaväärselt.

Õppemaksu erinevus eri astmete vahel

Magistriõppe (teine aste) õppemaks on üldjuhul kõrgem kui bakalaureuseõppe (esimene aste) puhul. Samuti peab suurem osa teise astme üliõpilasi õppemaksu maksma. Kreekas, Küprosel, Maltal ja Ühendkuningriigis (Šotimaa) on õppemaks kehtestatud teises astmes, kuid mitte esimeses. Magistriõppes on õppemaks tavapäraselt kõrgem Iirimaal, Leedus, Lätis, Prantsusmaal, Sloveenias, Ungaris ja Ühendkuningriigis (Inglismaa, Wales ja Põhja-Iirimaa).

ÜLIÕPILASTE TOETAMINE

Riigiti on üliõpilaste toetamise vormid ja eesmärgid erinevate vajaduste rahuldamiseks erinevad. Enimlevinud toetusvormid on siiski stipendiumid ja laenud, mida mõnikord antakse koos (kui üliõpilane saab laenu ja stipendiumi) ning mõnikord eraldi (üliõpilane saab kas laenu või stipendiumi).

Stipendiumid

Kõik riigid, v. a Island ja Türgi, pakuvad vähemalt osale üliõpilastest teatavaid stipendiume. Türgis kohaldatakse osade üliõpilaste suhtes õppemaksu vähendamist, kuid stipendiume siiski ei anta.

Teistes riikides on stipendiumi saamise tõenäosus seotud erinevate olukordadega, milles üliõpilased on.

Küprosel, Maltal ja Taanis saavad stipendiume kõik üliõpilased. Madalmaades, Norras, Rootsis, Soomes ja Ühendkuningriigis (Inglismaa, Wales ja Põhja-Iirimaa) saab stipendiume enamus üliõpilastest.

Suurimas osas riikidest (Belgia, Bulgaaria, Eesti, Iirimaa, Itaalia, Hispaania, Horvaatia, Kreeka, Leedu, Liechtenstein, Läti, Poola, Portugal, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Tšehhi Vabariik, Ungari, Ühendkuningriik (Šotimaa)), saab stipendiume üksnes väike osa üliõpilastest. Stipendiumisaajate osakaal kõigub 1%-st kõigist üliõpilastest Kreekas kuni ligikaudu 40%-ni Ungaris.

Laenud

Kuigi teoreetiliselt on üliõpilastel võimalus laenu võtta kõigis riikides, käsitatakse laene siiski ühe peamise üliõpilaste toetamise vahendina, kui sellise laenu võtab välja rohkem kui 5% kõigist üliõpilastest. Selline on olukord 16 riigis: Bulgaaria, Eesti, Island, Kreeka, Leedu, Läti, Norra, Poola, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Taani, Türgi, Ungari ja Ühendkuningriik (kõik osad).

Muu toetus: perehüvitised ja maksusoodustused üliõpilaste vanematele

Üliõpilaste toetamise süsteemide raames võidakse üliõpilast käsitada kas üksikisikuna või toetust vajava pere liikmena. Põhjamaades käsitatakse üliõpilast üksikisikuna ning toetust saab just see konkreetne üksikisik. Paljudes teistes riikides võib toetus siiski sõltuda perekonna üldisest olukorrast ning teatavat liiki toetus võib olla suunatud just üliõpilase pereliikmetele.

Perehüvitised ja maksusoodustused mängivad üliõpilaste toetamisel olulist rolli paljudes riikides: Austria, Belgia, Eesti (üksnes maksusoodustused), Iirimaa (üksnes maksusoodustused), Itaalia (üksnes maksusoodustused), Kreeka, Leedu, Liechtenstein (üksnes maksusoodustused), Läti (üksnes maksusoodustused), Malta (üksnes maksusoodustused), Poola, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia (üksnes maksusoodustused) ja Tšehhi Vabariik.

Aruande koostas komisjonile võrgustik Eurydice, kuhu kuulub 38 riiklikku üksust, mis asuvad 34 riigis, kes osalevad ELi elukestva õppe programmis (ELi liikmesriigid, Horvaatia, Island, Liechtenstein, Norra, Serbia, Šveits ja Türgi). Võrgustikku koordineerib ja juhib ELi Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus. Nüüd hakatakse muutuste registreerimiseks õppemaksu ja üliõpilastele antavate toetuste ülevaadet koostama igal aastal.

ARUANNE ON KÄTTESAADAV SIIT.