Sergei Stadnikov: Putin lõikas Pussy Rioti karistamisest poliitilist profiiti
Vene opositsiooniliidrite väidetavalt lapsik reaktsioon Pussy Rioti karistamisele näitas Venemaa presidenti pigem heas valguses.
Sõna otseses mõttes skandaalse feministliku punk- ja rokkbändi Pussy Riot Kristuse Lunastaja Kirikus organiseeritud etteaste järelmõjud hakkavad aegamööda vaibuma. Kuid loomulikult ei unustata neid täielikult. Meie mail on sellesse panuse andnud president Ilves ja Juhan Partsi asendusliikmest „rahvaasemik“ Juku-Kalle Raid.
Kui aga Vene vanglas äravaevatud neiud pooleteise aasta pärast (aga tõenäoliselt juba varem) lõpuks vabadusse pääsevad, võib Raid koos Ilvesega korraldada uues kõrtsis mõne uue solidaarsusaktsiooni koos putinlikul Venemaal tagakiusatud kunstiinimestega. Nalja ja vaimustust saab valitud publikul kindla peale olema lausa nabani!
Teisalt jällegi küsigem: mil määral aitas kaasa see huligaanne – pealegi näomaskides esitatud ning filmitud - perfomance Venemaa riikliku süsteemi ning kogu ühiskonna demokratiseerumisele? Julgeksin ühemõtteliselt kinnitada, et tagajärg oli risti vastupidine, sest kõige suuremat poliitilist profiiti lõikas sel teemal vähemalt väliselt tagasihoidlikku hoiakut näidanud president Vladimir Putin.
Mitme süsteemivälise opositsiooniliidri (näiteks väidetavalt arreteerimisel politseinikku hammustanud Garri Kasparov) reaktsioon toimunule oli sedavõrd vastuvõetamatu enamikule vene kodanikest, et paremat sisepoliitilist kingitust idanaabri riigipeale ja veenvamat antireklaami Putini ideoloogilistele oponentidele oli tõepoolest raske välja mõelda.
Subjektiivselt tegi liberaalidele karuteene kohtualuste advokaat Mark Feigin, kes oma ülimalt politiseeritud kaitsekõnes pani küsimärgi alla Jumala eksistentsi kui niisuguse. Milleks veel seda, võitleva ateismi ajad on ju ammu möödas. Tõenäoliselt annab Venemaa president Vene Õigeusu Kiriku taotlusel või heakskiidul ansambli liikmetele mõne aja pärast amnestia.
Aga vaadakem asja laiemalt. Pussy Rioti „etenduse“ taoline ettevõtmine ei pruugi ka näiteks Saksamaal lõppeda esinejate jaoks lõbusalt ning trallitavalt. Kohalik kohus võib usulise talituse läbiviimise räige takistamise eest („Störung der Religionsausübung“) määrata vastavatele isikutele suure rahalise trahvi või koguni kuni kolmeaastase vanglakaristuse. Tõsi, viimast ei ole juba väga ammu rakendatud, küll aga rahatrahvi. Otsus sõltub paljuski konkreetse kohtuniku seisukohast. Muide, avaliku korra tõsist rikkumist koos näokatte kandmisega võidakse ka Eesti seadusandluse kohaselt karistada nii rahatrahvi kui ka kuni viieaastase vanglakaristusega.
Huvi pärast võib muidugi küsida, mis saab sellest (kuri)kuulsaks saanud bändist pärast vabanemist? Minu meelest üritavad selle loomingulise kollektiivi impressaariod võimalikult kiiresti konverteerida saavutatud reklaam välismaistesse turneedesse. Eks siis ole näha, kuidas Euroopa liberaalne või anarhistlik kuulajaskond hindab nende naiste kunstilist taset. Mulle isiklikult ei jätnud nad küll mingit erilist muljet, üsna labaselt veiderdasid.
Minu arvates vääris Pussy Rioti huligaansus karistust, aga millist? Vastan: põlvega tagumikku, kirikust välja ning suur rahatrahv. Kahe esimese ülesandega said jumalakoja turvamehed igati hakkama, vaid kohtusüsteem ei olnud päris oma ülesannete kõrgusel.
