Setod uurivad põlisrahva staatuse saamise võimalusi
Setode esinduskogu Seto Kongress on oma otsusega kuulutanud setod omaette rahvaks, kellel on oma keel. Põlisrahva staatust pole Seto Kongress oma otsustes puudutanud. Põhjamaade saami institutsioonid nimetavad saamlasi tihti Euroopa Liidu ainsaks põlisrahvaks, vahendas BNS.
Kongressil setosid esindav Seto Kongressi vanematekogu liige Õie Sarv ütles pärast kohtumist, et Eesti on ratifitseerinud põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni teadmises, et Eestis ei ela ühtegi põlisrahvast.
Samuti teeb Eesti sissemakseid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juures asutatud põlisrahvaste toetamise fondi, märkis Sarv. Eesti esindaja osaleb välisministeeriumi kaudu ka ÜRO põlisrahvaste püsiva foorumi töös.
Sarv ütles, et need praktikad ja nendele kuluvate vahendite kasutamine võiks muutuda, juhul kui setod oleks tunnistatud põlisrahvaks ja Eestis oleks sellega üks põlisrahvas.
Soome saami parlamendi esimees Klemetti Näkkäläjärvi ütles, et juhul kui setod peaksid soovima põlisrahva staatust, tuleks seda korralikult põhjendada. Näkkäläjärvi selgitas kohtumisel, et saamid on Soomes põlisrahva staatuse saanud pika protsessi tulemusena.
"See nõuab palju asjatundmist, sealhulgas oma maa seaduste tundmist. Sama protsess on olnud Rootsis ja Norras," ütles Näkkäläjärvi.
Näkkäläjärvi märkis, et setod ei ole Eesti riigis valitsevas positsioonis, mis on ÜRO Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 169. konventsiooni järgi üks põlisrahva tunnus.
Tema sõnul on oluline, kas seto keel on eraldi keel või eesti keele murre ja kas setode kultuur erineb eesti kultuurist märgatavalt. Saami kultuur erineb märgatavalt enamusrahvaste soomlaste, norralaste, rootslaste ja venelaste kultuurist, selgitas Näkkäläjärvi.
Näiteks Norra põhjaosas elavad põlisrahva staatust taotlevad kveenid kõnelevad keelt, mis on "selgelt soome keele murre", ütles Näkkäläjärvi. Sellistes küsimustes on tema sõnul olulised diskussioonid keeleteadlastega.
Seto Kongressi vanematekogu liige Ahto Raudoja ütles kohtumisel, et setode traditsioonilisel territooriumil Setomaal Eesti pool piiri elab 4000 inimest, kes kõik ei ole setud, ning Venemaa pool piiri paarsada setot. Raudoja selgitas, et paljud setod on asunud ümber linnadesse: hiljuti avaldatud rahvaloenduse andmetel on seto keele oskajaid Eestis kokku ligikaudu 12 500.
Näkkäläjärvi esialgsel hinnangul täidavad setod sellega nõude, et põlisrahvas peab elama oma traditsioonilisel territooriumil. Näkkäläjärvi avaldas valmisolekut osaleda ka edaspidistel aruteludel setodega põlisrahva staatuse üle. Tema hinnangul võiks neis osaleda ka teisi esindajaid saami parlamentaarsest assambleest, mis ühendab ühendab Norra, Soome ja Rootsi saamide otse valitud saami parlamente.
Põlisrahvaste olukord pole kuskil maailmas hea, kuid põlisrahvaste foorumitel tuntakse solidaarsust ka teiste vähemusrühmadega, kes ei ole põlisrahvad, ütles Näkkäläjärvi.
ÜRO põlisrahvaste püsival foorumil on jaotatud maailma põlisrahvad kaheksasse geograafilisse regiooni. Setod kuuluksid selle jaotuse järgi Ida- ja Kesk-Euroopa regiooni, millest foorumil ei ole praegu ühtegi esindajat. Saamid kuuluvad arvuka esindusega arktiliste rahvaste regiooni.
Kuues soome-ugri rahvaste maailmakongress toimus sel nädalal Balatoni järve äärses Siófoki linnas Ungaris, kongressil olid esindatud 23 rahvast ja kongressil viibis 450 inimest. Järgmine, seitsmes soome-ugri rahvaste maailmakongress toimub 2016. aasta juunis Soomes Lahti linnas.
