Taavi Aas: Tuludeklaratsioonid deklareerivad valitsuse valet
Kreekas ja Hispaanias, kelle võlgu me garanteerime, olid 2011. aastal miinimumpalgad vastavalt 863 ja 748 eurot kuus ehk kolm korda suuremad, kui poolte eestimaalaste sissetulek.
Keeleline ja ideeline apsakas, kus Eesti juhtpartei lubas meie riigi viia viie rikkaima riigi hulka Euroopas, on saanud kulunud keelendiks. Ometi on majandusuudised taas küllastunud kasvuteadetest ning valitsus kinnitab meie erakordsust ja suurt silmapaistvust. Augusti lõpus avaldas Maksu- ja tolliamet füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide koondandmed, mis räägivad ilmekalt hoopis teistsugusest riigist, kui me oleme harjunud kuulma. Sealt selgub, millises olukorras on Eesti elanike isiklikud eelarved tegelikult.
Tervelt 46 % tuludeklaratsiooni esitanust teenis vähem kui 533 eurot kuus. Kui arvestada, et deklaratsioonidel kajastub kogutulu, mitte ainult palk (palgatulu moodustas deklareeritud 5,27 miljardist vaid 4 miljardit) ja deklaratsioonidest osa olid ühisdeklaratsioonid, siis võib kindlalt väita, et enamus eestimaalasi peab hakkama saama vähema, kui 500 euroga kuus.
Kui arvestada selle sissetulekugrupi keskmist tulu, siis on see 257 eurot kuus. Eestlaste kannatlikkus on selle valguses lihtsalt hämmastav. Kreekas ja Hispaanias, keda me tänu valitsuserakondadele ja isegi osadele sotsidele iga hinna eest eurotsoonis hoiame ja kelle võlgu me garanteerime, olid 2011. aastal miinimumpalgad vastavalt 863 ja 748 eurot kuus. Seega on nende miinimumpalk kolm korda suurem, kui poolte eestimaalaste sissetulek.
Järgmise deklareerijate grupi muudustavad need tulusaajad, kes esitasid tulu vahemikus 533 kuni 1066 eurot. Selliseid deklaratsioone oli umbkaudu 175 000 ehk 31%. Seega peavad enam kui 77% inimestest tulema kuus toime vähemaga, kui 1066 euroga. Väljaspool Harjumaad on selliste inimeste (täpsemalt deklarantide, sest inimesi on rohkemgi) osakaal lausa 85 %.
Deklarandid, kes deklareerisid kuus tulu 1066 kuni 1698 eurot võivad ennest Eesti mõistes pidada jõukateks. Selliseid deklaratsioone oli pea 13% ehk umbes 72 000 deklaratsiooni. Aga see Eesti jõukus on suhteline, sest Soome koristaja sissetulekuni nende tulu veel ei küüni.
Eestimaa jõukamad tulusaajad, keda on tuludeklaratsiooni andmete järgi 10%, said kokku 33% deklareeritud kogutulust. Aga rikkus on selles eliitgrupiski suhteline. Pooled suurema sissetuleku saajatest said tulu kuni 2130 eurot kuus. See on juba tulu, millega pääseb ka Soomes palgatabelisse, nimelt on sealse koristaja kuupalk 1895 eurot.
Jäänud on pool jõukamatest, ehk 5% deklaratsioonidest, kus tulu näidati enam kui 2130 eurot. Selliseid deklaratsioone oli 26 877. Tegemist on Eestimaa koorekihiga. Kuid neistki pea 12 000 deklareerisid tulu vähem kui Soome tuletõrjuja kuupalk – 2870 eurot. Kurb, kuid täpselt nii vaesed me olemegi. Millal meie koristaja ja tuletõrjuja jõuavad viie rikkama tuletõrjuja ja koristaja hulka Euroopas?
Lõpetuseks. Mis puutub tulumaksu vähendamisse, siis selle alandamine 20-le protsendile ei aita enamikku eestimaalasi kuigipalju. Hoopis enamatele inimestele oleks abi, kui väiksema sissetuleku saajate tulumaksu vähendada 10-le protsendile. Mõju riigieelarvele oleks aga sama.
(Autor on Tallinna abilinnapea.)
