Õppuse korraldaja, Viru maleva väljaõpperaskuspunkt on sel aastal olnud kaitselahing ja lõpuharjutusel on Viru lahingukompanii kaitses. Kaitses on planeeritud tegutsema ka Alutaguse võitlejad. Korraldaja lõpuharjutus on ühildatud Järva, Tallinna ja Rapla malevate lõpuharjutustega, kes teevad vastutegevust ehk rünnakut.

Nädalavaehtusel peab Viru maleva üksus suutma täita ülesannet ilma „olukord seis“ võimaluseta, sest tegu pole väljaõppe faasiga, vaid pigem aastaöõpu eksamiga. Tegevusele antakse hinnang ja sel teel, hinnates tulemust, saab ka väljaõppetsükli tulemuslikust hinnata. Põhjakonn päädib Viru maleva jaoks samateemalise lahinglaskmisega.

„Põhjakonna“ üks alginitsiaatoritest, kaitseliitlane Kert Kirsimäe loodab, et ka sel aastal ühisõppus malevate osaluse näol endistviisi kasvab.

„Mina ootan jällegi väikest kasvu: et rohkem malevaid võtaks osa, rohkem erinevaid erialasid saaks selle õppuse raames enda harjutusi teha ning et katkematu lahingolukord annaks kõikidele üksustele õige pildi nende võimetest ja me kõik näeksime, millised on meie tegevuse kitsaskohad ning oskaksime teha õigeid järeldusi,“ sõnas Kirsimäe.

Sündmuste ahela kujundab õppusel olukord ise. Põhiolukorrale rünnak – kaitse põimitakse õppusel külge ka erinevaid kaasnevaid teemasid, kus iga eriala saab oma harjutust läbi viia. Näiteks luure, tulejuhtimine, tagala, toitlustamine, snaiprid, pioneerid, meditsiin jne. Kaasnevad teemad loovad terviku ja õppus võimaldab terviku tööle panna ja hinnangu anda.

„Põhjakonn“ toimub Viru maleva eestvedamisel juba neljandat aastat. Varasemalt on ühisõppusel kaasa löönud Järva ja Tallinna maleva kaitseliitlased.