13 protsendil Eesti inimestest on lugemisoskus puudulik
Euroopa Komisjoni tellimusel valminud värskest aruandest selgub, et Eesti on kirjaoskuse tasemelt ELis Soome järel teisel kohal, kuid rõõmustamiseks pole siiski põhjust, sest lugemisoskus on puudulik 13,3% Eesti inimestest. Silma torkab ka suur sugudevaheline erinevus: ebapiisava lugemisoskusega poisse on Eesti noorte hulgas 18,9 protsenti, tüdrukuid aga ainult 7,3 protsenti.
Euroopa Liidus tervikuna puudub igal viiendal 15‑aastasel noorel ja peaaegu 75 miljonil täiskasvanul elementaarne lugemis- ja kirjutamisoskus. See raskendab neil töö leidmist ning suurendab vaesusesse sattumise või sotsiaalse tõrjutuse ohtu. Aruande koostanud eksperdirühma eesistuja Tema Kuninglik Kõrgus Madalmaade printsess Laurentien, kes on juba pikemat aega tegelenud selle valdkonna kampaaniatega, kirjeldab eksperdirühma aruannet kui kellahelinat äratamaks kriisist, mis mõjutab kõiki Euroopa riike.
"Lugemine ja kirjutamine ei ole ainult tehnika või oskus. Kirjaoskus on tihedalt seotud inimese enesehinnanguga ning võimega ühiskonnas üksikisiku, kodaniku, töötaja või lapsevanemana toime tulla ja edu saavutada," ütles printsess Laurentien.
80-leheküljeline aruanne sisaldab hulgaliselt nõuandeid alates näpunäidetest vanematele kuni soovituseni paigutada raamatukogud ebaharilikesse kohtadesse, näiteks ostukeskustesse. Lastega koos lugemine tuleks taas muuta harjumuspäraseks vaba aja veetmise viisiks ning koolidesse oleks vaja meelitada rohkem meessoost õpetajaid, kes oleksid eeskujuks poistele, kes üldjuhul loevad vähem kui tüdrukud.
„Praegune olukord on paradoksaalne: samal ajal kui lugemine ja kirjutamine on digitaliseerunud maailma seisukohast tähtsamad kui kunagi varem, ei suuda me oma kirjaoskuse taset hoida. Peame kiiremas korras sellele ärevust tekitavale olukorrale lahenduse leidma," ütles Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik Androulla Vassiliou.
Aruanne sisaldab eri vanuserühmadele mõeldud soovitusi, mille kohaselt tuleks kõigile võimaldada tasuta, kõrgekvaliteedilist väikelaste haridust ja hooldust, tõsta algkooliastme lugemisõpetajate spetsialiseeritust, muuta hoiakut düsleksia suhtes (sest peaaegu kõik lapsed suudavad vajaliku abi korral lugema õppida) ning luua mitmekesisemad õpivõimalused täiskasvanutele, eelkõige just töökohtadel.
