Ettepanek seaduse muutmiseks järgneb kolm kuud kestnud konsultatsioonidele ja märtsis avaldatud raportile, milles Euroopa Komisjon kirjeldas ebapiisavat arengut naiste osakaalu suurenemise suunas ettevõtete juhtkondades, teatab EurActiv.

Ajalehe Financial Times käsutuses oleva eelnõu järgi ootavad ettevõtteid, mille juhatustes ei ole vähemalt 40 protsenti naisi, trahvid ja muud sanktsioonid.

Euroopa Komisjoni eesmärk on võidelda tõsise soolise tasakaalu puudumise vastu. Märtsis avaldatud raportist selgub, et Euroopa tippfirmade juhatuste liikmetest on naisi 13,7 protsenti (2010. aastal oli neid 11,8 protsenti).

„Naiste osakaalu suurenemine ettevõtete juhatustes on väga aeglane, aastas on see viimastel aastatel kasvanud keskmiselt 0,6 protsenti,“ öeldakse direktiivi eelnõus. „Asja paranemise määr erinevates liikmesriikides on olnud ebavõrdne ning andnud ülimalt lahkuminevaid tulemusi.“

Kuigi mõned Euroopa riigid, sealhulgas Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Holland ja Hispaania, on hakanud olukorraga tegelema, võttes vastu seadusi, mis kehtestavad ettevõtete juhatustele sookvoodid, on teised Euroopa Liidu riigid, nagu Suurbritannia ja Rootsi, sellele tugevalt vastu seisnud. Taani, Soome, Kreeka, Austria ja Sloveenia on kehtestanud reeglid erinevast soost liikmete arvu tasakaalustamiseks riigi omanduses olevate ettevõtete juhatustes.

Euroopa Liidu hinnangul kulub praegusel kiirusel veel üle 40 aasta, et jõuda soolise tasakaaluni (vähemalt 40 protsenti mõlemat sugu).

„Isiklikult ei ole ma suur kvootide toetaja. Samas meeldivad mulle tulemused, mida need kaasa toovad,“ ütles Reding hiljuti.

Eelnõu järgi peavad ettevõtted, kus on enam kui 250 töötajat ja mille sissetulek on üle 50 miljoni euro, igal aastal teatama oma juhatuse soolise koosseisu. Neid ettevõtteid, kus nõutavat kvooti ei täideta, ootavad administratiivtrahvid või kaotavad nad riiklikud toetused ja lepingud.