Kas professorigeen on olemas?
Jaanus Harro, millest sõltub see, kas tudeng suudab edukalt õppida?
Lühike vastus on: akadeemiline võimekus sõltub kahtlemata pärilikkusest. Keskkonnast samuti. Oluline on, kus ja millistes oludes on inimene üles kasvanud ehk millises keskkonnas on tema aju arenenud. Võiksime öelda ka väga lühidalt: vaimne võimekus sõltub aju talitlusest. Geenide ja keskkonna koosmõju aju talitlusele alles harutame lahti.
Just keskkond on see keeruline asi, mida me tänapäeval ei oska mõõta. Kõige sagedamini räägitakse sotsiaal-majanduslikest teguritest, tähtis on vaimne keskkond, aga kahtlemata on oluline ka füsioloogiline keskkond.
Näiteks toit, mida inimene lapsena sööb?
Selle kohta on uuringuid, et toit peab olema küllaldane. Mõned uuringud vihjavad, et konkreetsed toitained mõjustavad raseduse ajal lapse vaimset võimekust, aga soovitama midagi veel ei hakkaks.
Kuidas mõõta keskkonna mõju?
Me alles selgitame, mida on kõige olulisem mõõta. Teiseks, keskkonna efekti suurust saab mõõta ainult populatsiooni tasandil. Ja efekti suuruse mõõtmise meetodid on suhteliselt kaudsed. Püütakse hinnata pigem osakaalu, ja osakaalu hindamine on adekvaatne ainult siis, kui arvesse on võetud kõikvõimalikud mõjurid ja need on üksteisest sõltumatud.
Geniaalsus koosnevat ühest protsendist andest ja 99 protsendist tööst. Kas töövõime on samuti kaasa sündinud?
Töövõimes on olulisel määral kaasasündinud komponente. Võib öelda, et võime tööd teha on samuti anne. Kas näiteks mälu on geeniuse jaoks olulisem kui töövõime? Kui just mälu on väga erakordne, siis jah, aga kui mälu on lihtsalt väga hea, võib see küll panustada geniaalsusesse, aga mitte olla selle ainuke komponent. Ilmselt on oluline võime seoseid luua, võime teha vahet olulistel ja ebaolulistel seostel... komponente tuleks kokku päris palju ja kõigi nende taga on tõenäoliselt paljud erinevad geenid.
Kuivõrd sõltuvad geenidest mälu ja loomingulisus?
Sõna „geenid” toob selles kontekstis eksimõtte, et on olemas mingid spetsiifilised geenivariandid – kui meil need on, oleme vaimselt võimekad, ja kui neid pole, siis pole ka vaimset võimekust. Kui räägime pärilikkusest, siis on asi vähem eksitav.
Ei usu, et loomingulisust väga palju arendada saab, aga see pole teaduslik väide. Ma ei tea, kuidas loomingulisust mõõta. Isegi kui meil on enam-vähem olemas kokkulepe, mis on loomingulisus, näiteks võime maalida pilt, mis teistele meeldib.
Kas loovmõtlemist saab arendada?
Ma olen loovmõtlemise defineerimisega natuke hädas. Hea meelega ütleksin, et saab, aga samas olen mures tendentsi pärast, mis vahel kõlama jääb: räägitakse, et fakte õpetatakse liiga palju ja tuleks õpetada rohkem loovmõtlemist. Loovmõtlemine on võimalik ainult siis, kui midagi ka teatakse, muidu pole millelegi mõelda. Küllap ikka saab arendada. Kindlasti saab loovmõtlemise loomulikku arengut ka pärssida, ja mul on aeg-ajalt kahjuks tunne, et meie haridussüsteemi eri osad seda teevadki.
Kas selle teema alla käib ka jutt poiste allasurumisest koolis? Kas see võib olla üks põhjusi, miks poisid langevad koolist kergemini välja?
Ilmselt sobib kool poistele halvemini. Kas see on just loovuse allasurumine, ma ei tea. Korraldame üht representatiivsel valimil tehtavat pikaajalist uuringut. Seal näeb küll, kuidas poisid kukuvad välja nii koolist kui ka uuringust. Võib öelda, et see, kuidas ühiskond praegu oma koolielu korraldab, sobib miskitpidi meespoolele halvemini kui naissoole. Siin on põhjused ilmselt suurel määral erinevates kultuurilistes ootustes, mis meestele ja naistele on.
Kas põhjused on ainult kultuurilised?
Mehe ja naise bioloogia on erinev ja nende ajudes toimuvad mõnevõrra erinevad primaarprotsessid, aga nii või teisiti peavad need protsessid tulema toime sellega, mida meestelt ja naistelt kultuuris oodatakse. See ei tähenda, et neid erinevusi ei peaks olema, aga ehk peaksid siis ka koolis olema poistele ja tüdrukutele mingil määral erinevad ootused.
Kas paar semestrit aktiivset seltsielu ehk akadeemilist joomarlust tuleks tudengi arengule pigem kasuks või kahjuks?
Akadeemiline joomarlus tuleb kahjuks. Kui vaba aja veetmine on seotud alkoholiga, ahendab see silmaringi ja võib aju otseselt kahjustada. Aju kahekümnendates eluaastates alles areneb ja kahtlemata ühekülgsemalt, kui teda pidevalt sellise psühhofarmakoniga nagu etanool läbi voolutada. Kui rääkida aktiivsest seltsielust, siis sotsiaalsete oskuste areng on kahtlemata oluline.
Millised saatesõnad annate uueks õppeaastaks kaasa oma teaduskonna üliõpilastele?
Eesti rahva üks kõige geniaalsemaid liikmeid Uku Masing olevat saatnud oma külalisi alati ära sõnadega: „Tehke palju tööd!” Ma võtaksin talt need sõnad üle, aga kasutaksin neid sel aastal juba siis, kui „külalised” jälle auditooriumi tulevad.
Artikli täisteksti loe Õpetajate Lehest
