Aruteluks on välja pakutud kaks võimalust, teatas justiitsministeerium.
I. Registreeritud kooselu
Registreeritud kooselu tekib, kui kaks poolt sõlmivad notari juures sellise lepingu. See annab partneritele võimaluse kokku leppida, et neile kehtivad teatavate piirangutega üsna sarnased tingimused kui need, mis on abielus olevatel inimestel.
Ühe piirangu näitena võib tuua abielupaaridel oleva lapsendamisõiguse – registreeritud kooselupaaridel seda võimalust ei teki. Küll teeme ettepaneku kaaluda teise partneri lapse lapsendamisõigust, kui partneri lapsel ei ole teist vanemat või on teiselt vanemalt hooldusõigus täielikult ära võetud. Eesmärk on tagada lapsele turvaline tulevik ja vältida bioloogilise vanema surma korral sattumist lastekodusse. Seda teemat käsitledes oleme lähtunud eeskätt soovist tagada lapsele kindlus.
Peatüki üks keskseid küsimusi on kindlasti see, kas registreeritud kooselu lepingu võiksid sõlmida vaid samasoolised paarid. Selle põhjenduseks saaks öelda, et erinevalt erisoolistest paaridest ei ole neil Eestis abieluõigust ja seetõttu oleks põhjendatud pakkuda neile sel viisil suuremat kindlust. Või peaks kooselulepingu sõlmimine olema sooneutraalne, avatud kõigile, kes seda soovivad kasutada?
II. Faktiline kooselu ehk registreerimata kooselu
Seda kontseptsiooni luues on lähtutud põhimõttest kaitsta nõrgemat poolt, eeskätt lapsi. Ilmselt on üsna tavaline olukord, kus kooselu rõõmsa sündmuse, lapse sünni järel jääb üks pool koduseks. Enamasti, aga mitte alati, on tegu naisega, kes pühendub lapse ja perekonna eest hoolitsemisele.
Kooselu kestel tekkivad varalised küsimused, millele kontseptsioonis lahendusi pakume, kerkivad alles siis, kui juhtub midagi ootamatut või teine pool lahkub. On tähtis, et siis oleks tagatud kindlus tuleviku ees ka sellele partnerile, kes on olnud hõivatud perekonna ja laste eest hoolitsemisega. Tema panus peab olema arvestatud võrdväärselt teise poole panusega, kes samal ajal käis tööl ja sai arendada oma karjääri. Seetõttu pakume kontseptsiooni teises peatükis välja lahenduse, et anda faktilise kooselu nõrgemale poolele suurem kindlustunne.
Faktiline ehk registreerimata kooselu eeldab ühist last, suhete kestvat laadi, majanduslikku seotust ja veel teisi tunnuseid, mille põhjal saab öelda, et faktiline kooselu on teadlik valik ja sellisena ka soovitud. Kontseptsiooni koostamisel peeti põhjendatuks luua täiendav regulatsioon vaid faktilise kooselu kohta, milles sünnib laps.
Lahenduste eesmärk on kaitsta nõrgema poole ning eeskätt laste huve tulevikus ja mitte sekkuda inimeste privaatsfääri rohkem, kui on hädavajalik. Et tagada lahkumineku puhul nõrgema poole varaliste õiguste kaitse, hindab vaidluse korral faktilise kooselu asjaolusid kohus.
Justiitsministeerium ootab osaliste arvamusi 1. oktoobriks 2012 aadressile Andra.Olm@just.ee.