Vabariigi Valitsus soovib Mustpeade maja õigusjärglusele viidates tagastada alles 1961. aastal Hamburgis registreeritud vennaskonnale Bruderschaft der Schwarzenhäupter aus Reval.

Vaidlus selle maja kuuluvuse üle on kestnud Eesti iseseisvuse taastamisest saati.

Vabariigi Valitsus on Mustpeade maja tagastamata jätmise taotluse tagasi lükanud, leides muuhulgas, et vennaskonna tagasitulek aitab tugevdada Tallinna kui ajaloolisi traditsioone austava hansalinna kuvandit.

"Sama loogika järgi võiks ju kogu Tallinna südame kunagisi võõramaiseid omanikke esindavate välismaalaste vahel ära jagada. Kõik nad on siia kunagi tulnud, näinud ja võitnud."

Savisaare sõnul jättis Vabariigi Valitsus Tallinna linnavolikogu taotluse lahendamisel arvestamata ja välja selgitamata avaliku huvi.

"Kindlasti ei ole avalikes huvides Mustpeade maja tagastamine välismaisele või mõnele teisele eraõiguslikule isikule. Avalikku huvi peegeldab ka avalik arvamus, millest tulenevalt on vaja Mustpeade maja avaliku kultuuriobjektina kestma jäämise küsimuses uurida Eesti ja Tallinna linna elanike, aga ka turistide arvamust."

"Meil on küllalt näiteid, kus avaliku kultuuriobjekti tagastamise järel on minetatud nii majade sisu kui ka vorm – tegevus on seal soikunud või sootuks lõppenud ning majad on hakanud lagunema," ütles Savisaar.

Linnapea viitas võrdluseks Niguliste muuseum-kontserdisaalile, mida Eesti valitsus üritab sokutada olematule kogudusele. "Miks peaks parimas korras Mustpeade maja saama järjekordseks lüpsilehmaks, mis mõnekümne aasta pärast remontivajava ja laastatuna jälle avaliku rahakoti kosutust vajab?" küsis Savisaar.