Uue tudengite vajaduspõhise õppetoetuse loojad on eesmärgiks seadnud tudengitele majandusliku toimetuleku tagamise, mis teeb võimalikuks täies mahus õpingutele pühendumise. Haridus- ja teadusministeerium on rõhutanud toimetuleku juures perekonna rolli ja seda, et tudengite toetamist tuleks vaadata läbi perekonna.

Selle eelnõu seadustamisega tekitatakse olukord, mis seob kõik kuni 26-aastased tudengid automaatselt nende vanemate perega. Paraku eeldab selline loogika, et kõik vanemad toetavad majanduslikult oma lapsi, mis omakorda tekitab kaks suuremat küsimust. Esiteks – kui tõenäoliselt tudeng ikka veel vanematega koos elab? Ja teiseks – kuidas saab riik anda vanematele (vähemalt moraalse) kohustuse, andmata õigusi? Seaduse järgi loetakse Eestis täiskasvanud inimeseks 18-aastaseid ja vanemaid, kes vastutavad täielikult oma tegude eest, kuid nüüd järsku tekib olukord, kus vanemad peaksid vastutama üle 18-aastase lapse eest, kuigi neil puudub õigus lapse käitumist suunata või mõjutada.

Eelnõus on defineerimata jäänud perekonna mõiste - lisaks traditsioonilisele emal-isal põhinevale perele on täna väga palju üksikvanemaid. Tudengite toetamise kohustusega ei tohiks kaasneda nooremate vendade-õdede olukorra halvenemine või kehvemast perest pärit tudengite majanduslikel põhjustel ülikoolist eemale jäämine, teatas lastevanemate liit.

Enne otsustamist on kindlasti vaja aru saada, millisele statistikale või käsitlusloogikale eelnõu loojad tuginesid. Milline matemaatiline mudel veenab meid selles, et eelnõu rakendamine ka tegelikult tudengite majanduslikku olukorda parandab ja seda mitte pere heaolu arvelt?

Lastevanemate liidu arvates peab ministeerium esitama statistikat ja arvutuskäike, mis põhjendavad ära nende pakutud eelnõu ja näitavad, millised on tudengi ja tema pere leibkonnamudelid. Ilma selgete arvutusteta on võimatu hinnata pakutud kava vastavust tegelikule olukorrale ja püstitatud eesmärkidele.

Liidu hinnangul ei tohi uus õppetoetuste süsteem panna lapsevanematele suuremat koormat kui täna. Kevadel riigikogus kinnitatud kõrgharidusreform näeb ette suuremat ühiskondlikku nõudlikkust tudengitele, tagades tasuta õppekohad vaid täies mahus oma õppekava täitjatele. Selline nõudmine eeldab aga tudengeile ka vastava tugisüsteemi loomist. Vajaduspõhised õppetoetused on selles kesksel kohal.