Leedu jälle ees: Vilnius saadab Moskvasse küüditamise atašee

Leedu kultuuriministeerium tegi valitsusele ettepaneku luua oma Moskva saatkonna juurde eriatašee ametikoha, mis hakkaks tegelema Leedu represseeritute ja Nõukogude võimu poolt vabariigist väljasaadetute ning poliitvangide matmispaiku puudutavate küsimustega.

Interfaxi teatel on Leedu kultuuriministeeriumil vastava määruse projekt juba valmis. Vabariigi valitsus peaks selle arutamise võtma päevakorda täna, 21. augustil.

Vene Föderatsiooni territooriumil on üle 200 Nõukogude okupatsiooni ajal Leedust deporteeritud elanike matmispaiga. Üle 60% nendest on halvas või väga halvas seisus, umbes 20 protsendi seisund on rahuldav ja peaaegu kümme protsenti haudadest on tänaseks päevaks juba pöördumatult kadunud.

Ministeeriumis märgiti, et Moskva ja Vilniuse vahel pole siiani allkirjastatud lepingut, mis reglementeeriks mõlema poole kohustusi taoliste matmispaikade säilimise tagamisel ning Leedu ametkondade ja mittetulundusühingute erinevad algatused selles valdkonnas „on kooskõlastamatu ja juhusliku iseloomuga“.

Leedu Delfi täpsustab, et uue ametniku tegevuseks idanaabri juures on riigi kaukast kavas eraldada 250 000 litti aastas, millest 100 000 kuluks nn hauaatašee palgarahaks.

Juhul kui Leedu valitsus kiidab projekti heas, siis dokument jõustub juba 1. septembrist.

Leedu liideti peale sõjabaasidega nõustumist nagu Eestigi 1940. aasta suvel vägivaldselt Nõukogude Liiduga. Uus võim korraldas „kahtlase elemendi“ - endiste riigiametnike, poliitikute, vaimulike ja teiste deporteerimise kaugetesse paikadesse.

Leedu elanikkonna genotsiidi ja vastupanuliikumise keskuse hinnangul viidi aastatel 1941-52 vabariigist jõuga minema üle 275 000 elaniku.