Möödunud reedel tegi kohtunik Galina Jasnjuk kaks peaaegu sarnast otsust. Kohtu all olid kodakondsuseta Aleksandr (25) ja Vene kodanik Viktor (59). Neid mehi ühendab see, et mullu said nad trahvi Venemaalt ebaseadusliku sigarettide salaveo eest ja tänavu juunis jäid taas vahele. Ühel oli riiete all peidus 195, teisel 1340 Vene aktsiisimärkidega sigaretti, kirjutab Põhjarannik.

Kui prokurör asja kohtusse viis, taotles ta, et kriminaalmenetlus mõlema suhtes lõpetataks, põhjendusega, et nende süü pole suur. Kohus nõustuski sellega. Vanemale salakaubavedajale määrati 120 tundi üldkasulikku tööd, teine peab maksma 300 eurot riigi tuludesse.

Niimoodi lõpeb kohtusaalides enamik salasuitsuvedajate kriminaalmenetlusi. Ülaltoodud kohtulugude lõppu nimetavad juristid oportuniteediks, mis tähendab kriminaalmenetluse lõppu, kui avalik menetlushuvi puudub ja süü ei ole suur. Seda kohaldada on võimalik juba prokuratuuris, kuid prokurör võib taotleda oportuniteeti ka kohtus.

Oportuniteedi puhul määratakse isikule kindel sundraha, mille ta peab tasuma riigituludesse, samuti peab hüvitama menetluskulud ja kaitsjale tehtud kulutused. Kui isik ei täida määratud kohustusi, siis kriminaalmenetlus uuendatakse. Samuti, kui ta sooritab kahe aasta jooksul uue kuriteo peale oportuniteedi kohaldamist, siis enam teist korda ei saa menetlust lõpetada.

Oportuniteeti rakendatakse Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Anneli Pärdi kinnitusel vaid nende suhtes, kellel on kriminaalasjas ainult üks kuritegu.

Seda, miks aga sellised asjad ikkagi kohtusse viiakse ja ressurssi kulutatakse, kui prokuratuuri pädevuses on sellised kriminaalasjad lõpetada, selgitas Pärt vajadusega salakaup hävitada. “Salasuitsud, nagu ka muud salakaubaveo objektid, peavad olema konfiskeeritud, kuid konfiskeerida saab ainult kohus. Seega mõttetu on lõpetada menetlus prokuratuuris oportuniteediga ja siis eraldi taotleda konfiskeerimist, otstarbekam on teha üks dokument – taotlus menetlus lõpetada ja süüteo vahetu objekt konfiskeerida,” selgitas ta.