Hiidlased rebisid eestlastest ette

Olümpialiikumine pole mõistagi selleks, et toonitada näiteks oma rahvuslikku üleolekut, kirjutab Virve Liivanõmm Õpetajate Lehes. Kuid fakti, et Heiki Nabi on Suuremõisa kooli vilistlane, pole põhjust maha vaikida.

Kaua sa ikka kuulad, et mis te seal vähekesi istute ümber ühe puu, varsti kõik läinud! Tegelikult on see saar Eesti kõige metsarikkam maakond. Hala alustasid maikuus rahvaloendajad, lisandusid migratsioonimehed, kurtes, et Maarjamaa jääb tühjaks. Ja teistest enam on vähenenud Hiiumaa elanikkond. Jõuluks pidime ehk hullematki teada saama. Hiidlane Ott Lepland võttis siis oma „Kuula!” kaasa, sõitis Bakuusse, temast sai seal Eurovision 2012 lauluvõistluse parim meeslaulja.

Juttu jätkub kauemaks

Maadleja Heiki Nabi pani asjad kokku juulis, lendas ilma suurema kärata Londoni mängudele. Oludes, kus noorematel spordimeedia meestel isegi Johannes Kotkas enam paugupealt ei meenu. Nabi rabeles end Londonis maailma teiseks rammumeheks. Saarlasest (!) rändur ja poliitikavaatleja Hannes Hanso ütles selle peale kõva häälega: „Kus oli ikka pauk – Hiiumaa sai olümpiahõbeda! Nad meenutavad seda seal nüüd vähemalt kaks sajandit!” Nii lendas raadioeetrisse tähtis sõnum: oleme jätkusuutlikud, eesti keel kõlab siinmail veel vähemalt sadu aastaid, juttu jätkub kauemakski.

Olümpiamängudest, kõige suutlikumate, ilusamate inimeste demonstratsioonesinemistest annaks kirjutada sisukaid traktaate, teemaks isiksuste osa inimkonna ajaloos, maailma arengus. Just üksikisikute (nende meeskondade) osa, sest medaleid võidavad nemad, mitte riigid ja rahvad. Riike reastatakse olümpiamängudel medalite värvi ja arvu järgi mitteametlikult. Kui aga Eesti lootused kipuvad luhta minema, lisame oma muretsemiste lõppu ikka ja jälle, et lätlastel näiteks pole ka veel medaleid või kui nad midagi saavadki, siis vähetähtsatel aladel. (Küsige Riia linna peal kelle käest tahes, kes on Andrus Veerpalu. Mitte keegi pole kuulnudki. Lätlased ei viljele marginaalset murdmaasuusatamist. Nemad sõidavad valdavalt kelkudega jäistest rennidest viuhti alla.)
Spordivõistluste mõneti väärale käsitlemisele avalikus arvamises juhtis tähelepanu ka Londonis käinud, seal meie olümpialisi vastu võtnud president Toomas Hendrik Ilves. Ta rõhutas, et sporti ei tee me mingil juhul ideoloogilistel eesmärkidel, mitte selleks, et tõestada oma tublidust milleski muus kui kehakultuuris. Olümpialiikumine ei sobi selleks, et toonitada näiteks oma rahvuslikku üleolekut. President avaldas arvamust, et see komme võib olla meil pärit paari aastakümne tagusest minevikust. Ehk ongi, sest just siis olime kõik suure masinavärgi mutrikesteks tunnistatud, aplodeerisime aeg-ajalt üksikutele kangelastele. Neid lapsest saadik sangariteks süstides.
Ja siiski. Kuidas suureks saadakse? Heiki Nabi on Suuremõisa põhi-, nüüd 6-klassilise kooli vilistlane aastast 2001. Temast väheke vanem koolivend, nüüd sama kooli direktor Antti Leigri meenutab, et Heiki oli koolis täiesti tavaline poiss, teistest vaid väheke suurem ja tugevam. Ja vaat sellega tal vedas, sest Suuremõisa kooli juhtis, kehalist kasvatust andis siis endine maadleja Tiit Madalvee, nüüd rohkem tuntud kui Nabi esimene treener. Peab saare peal pensionipõlve ja rõõmustab, et Heikit treenima innustas, et poiss õpetust võttis, Audentese spordikooli proovima läks ja sisse sai. Sõnaraamat selgitab, et nabima tähendab korduvalt napsama, millestki (kellestki?) kinni haarama. Naljaviluks olgu siis nenditud, et Suuremõisas oli suhteliselt lihtne tulla selle peale, mis Heikile sobib.

Hiiumaa ilu hoieldes

Ernesaksa „Tormide rannas” laulavad mehed Pihla kõrtsis: „Vanasti, kui maailm loodi, lõi ka jumal Hiiumaa...” „Mnemoturniir” küsis eetritarkade käest, mis seos oli sellel kõrtsil Sulev Nõmmiku ehk Uduvere Ärniga. Tuleb välja, et 1915. aastal lammutatud hoones oli viimane kõrtsmik Peeter Nabi, Sulev Nõmmiku vanaisa.

Kui jutt juba laulmise peale läks, siis võiks Karl August Hermanni ja Alo Mattiiseni populaarse „Isamaa ilu hoieldes” natuke päevakajalisemaks teha, isamaa asemele Hiiumaa sokutada. Kes sõnu ei mäleta, saab internetist järele vaadata. Seal on hulk kasulikke õpetussõnu kõigile, kes tahavad spordis või elus üldse kaugele jõuda. Ja Suuremõisa kooli direktor Antti Leigri rääkis, et neil on ka üks päris uus laul tehtud päevaks, mil Heiki kodukooli jõuab. Tuleb suur pidu, suurem, kui kuus aastat tagasi, mil Heiki maailmameistriks tuli ja Suuremõisas käis.
Nii palju ilusat ja erutavat saab alguse koolist. Ja maadleja Heiki Nabi on nüüd nagu ka väikekoolide kaitseingel.

Artikkel on ilmunud Õpetajate Lehes