Halvatud mees võitleb Briti kohtus õiguse eest surra omal soovil
„Õiguslikud argumendid on kenad, aga nad ei peaks unustama, et nende tehtud otsusest sõltub elu,“ ütles Nicklinson e-kirjas BBC Newsi vahendusel. „Otsus minu vastu määrab mu üha suurenevat viletsust täis „ellu“.“
Nicklinsoni juhtum erineb teistest „õigus surra“ kohtuasjadest, mis on keskendunud abistatud enesetapule. Nicklinson ei oleks võimeline ise surmavaid aineid sisse võtma, isegi kui keegi teine need ette valmistaks.
Kui aga keegi teine ta tapaks, oleks see mõrv.
Nicklinsoni advokaat Paul Bowen ütles juunis kohtus: „Tonyl on nüüd olnud ligi seitse aastat oma olukorra üle järele mõtlemiseks. 21. sajandi tervishoiu ja sotsiaalhoolduse jätkuvate hüvede juures võib arvata, et tema oodatav eluiga on normaalne – veel 20 aastat või rohkem. Ta ei taha seda elu elada. Hageja, kes on esitanud vabatahtliku, selge, muutumatu ja teadliku soovi lõpetada oma elu väärikalt, on liiga liikumisvõimetu, et seda ise teha. Praegune abistatud enesetapu ja eutanaasia seadus ei lase tal kasutada ainust võimalust, kuidas ta võiks tegelikkuses oma elu lõpetada, nimelt meditsiinilist abi.“
Suurbritannia justiitsministeeriumi esindav jurist David Perry ütles, et Nicklinsoni juhtumi traagilised ja väga murettekitavad asjaolud äratavad sügavaimat kaastunnet.
„Vaatamata murettekitavatele faktidele tema olukorra kohta ütleb kostja, et taotlus on alusetu. Seadus on selgelt sätestatud,“ ütles Perry.
Nicklinsoni advokaadid püüavad rõhuda vajadusele, väites, et ainus viis Nicklinsoni kannatuste lõpetamiseks on lasta tal surra. Sama põhjendust kasutati 2000. aastal siiami kaksikute eraldamiseks, mille puhul päästeti üks, kuigi arstid teadsid, et teine sureb.
Nicklinsoni meeskond väidab lisaks, et tema juhtumi puhul kehtib Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 8, mis puudutab õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele.
