"Küsimus on lihtne, mida arvab Tallinna ja ka Eesti rahvas, kas Mustpeade maja peaks jääma Tallinna omandiks või selle peaks ära andma välismaa organisatsioonile, kus on 36 liiget ja millest pole aru saada, kuidas organisatsioon on seotud Mustpeade vennaskonnaga, mis loodi 16. sajandil," rääkis abilinnapea Mihhail Kõlvart tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil.

Kõlvart küsis ka, miks riik ei kasuta seaduslikku võimalust jätta Mustpeade maja võimalikule omanikule tagastamata. "See ongi see koht, kus oleks vaja kuulda rahva arvamust."

Mis vormis küsitlus läbi viiakse, on praegu veel lahtine.

Mustpeade majas tegutseb praegu Tallinna Filharmoonia Kontsertmaja. Mustpeade maja on arhitektuuripärl, ainulaadne renessanss-stiilis hoone kogu Põhja-Euroopa kontekstis. Hoonetekompleksi suured saalid on ühed kõige imposantsemad Tallinnas, kõrvuti Raekoja ning Suure Gildi saalidega. Lisaks Mustpeade maja Oleviste saalile on tähtvõlvidega kaetud ainult Oleviste kiriku pikihoone, lisaks on hoonekompleksis rida salonge ja väiksemaid, kammersaale. Mustpeade maja erineva suurusega saalid võimaldavad korraldada pidevalt kontserte, etendusi ja vastuvõtte jne.

1991. aastal esitas Bruderschaft der Schwarzenhäupter aus Reval Pikal tänaval asunud ja neile kuulunud vara, Mustpeade maja hoonetekompleksi ja selle juurde kuuluvate kinnistute, tagastamise taotluse. Tallinna Linnakohtu 1999 kohtuotsusega tunnistati Tallinna Mustpeade Vennaskond kõnealuse vara suhtes omandireformi õigustatud subjektiks. Eelmärgitud perioodil oli vara omanikuks Eesti vabariik ja valitsejaks haridusministeerium. Kuna riik ei olnud huvitatud Mustpeade maja jäämisest oma haldusalasse, lepiti kokku vara üleandmises Tallinna linnale ja selles, et vara omanikuna esitab Tallinna linn vabariigi valitsusele selle olulise kultuuriobjekti tagastamata jätmise taotluse. Tallinna linnavolikogu 2006.a. otsusega esitati Haridus- ja Teadusministeeriumile taotlus Mustpeade maja tasuta Tallinna linnale üleandmiseks. Veebruaris 2006 Eesti vabariigi ja Tallinna linna vahel sõlmitud lepingu alusel omandaski Tallinna linn Mustpeade maja.

Tallinna Linnavolikogu 2006. a. oktoobri otsusega tehti vabariigi valitsusele ettepanek Mustpeade maja hoonetekompleksi tagastamata jätmiseks. Valitsuse korraldusega 2008. a juulis jäeti aga linnavolikogu taotlus rahuldamata. Tallinna linnavolikogu esitas seepeale Tallinna halduskohtule kaebuse eelnimetatud vabariigi valitsuse korralduse tühistamiseks. Tallinna halduskohus jättis kaebuse rahuldamata ja Tallinna linna esitatud apellatsioonkaebus rahuldati Tallinna ringkonnakohtu 28. mai 2010 otsusega.

Vabariigi valitsuse selle aasta 28. juuni korraldusega jäeti linnavolikogu taotlus Mustpeade maja tagastamata jätmiseks taaskord rahuldamata, mispeale Tallinna linn esitas tänavu 26. juulil Tallinna Halduskohtule kaebuse vabariigi valitsuse 28. juuni k.a. korralduse tühistamise nõudes.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid