Kui see summa on proportsionaalne osa Kreeka ja Hispaania esitatud soovist ligi kahe miljardi euro suurusele tagatisele, siis tuleb Soomel maksta intressi umbes üheksa protsenti garantii väärtusest.

Selline kulu seoses tagatise andmisega tekkis peamiselt sellest, et Kreeka-tagatisi kokku leppides nõustus Soome maksma Euroopa stabiilsusmehhanismi 1,44 miljardit eurot korraga, erinevalt teistest riikidest, kes maksavad oma osa viies osas aastaks 2014.

Kui ESM tõenäoliselt oktoobri alguses käivitub, siis kannab Soome teiste riikide suhtes miinust. Helsingin Sanomate arvutuste järgi on tagatise intressikulud umbes 22 miljonit eurot. Soome rahandusminister on kinnitanud, et säärane arvutuskäik on õige.

Soome rahandusministeerium pole aga välja öelnud eksperthinnangute ega muude kulude mahtu. Kreeka-läbirääkimiste ajal maksis rahandusministeerium kahele advokaadibüroole 636 000 eurot nende osutatud teenuste eest.

Hiljem võib tekkida veel lisakulusid

Juulis võttis Soome endale kohustuse tagada Hispaania saja miljardi euro suurusest abipaketist 1,9 miljardi euro suurune laenuosa.

Hispaania pangandussüsteemi toetamiseks välja töötatud EFSF võimaldab Hispaanial võtta keskmiselt 12,5 aastaks laene, mida rahastatakse turult lühemaid laene võttes, millel ka väiksem intress. Nii võib EFSF teoreetiliselt kasumit teenida.

Tegelikkuses kasumit aga ei tule, kuna EFSFi laenulepingus on märgitud, et ka intressisoodustuse saab endale Hispaania. Soome loobus juulis lisamääradest, kuid neist loobumine oli seega vaid formaalne.

Samas võib Helsingin Sanomate hinnangul marginaalidest loobumise tõttu Soomele hiljem lisakulusid tekkida, kui Hispaania laenud peaks kantama ajutisest rahastamisvahendist EFSFist alalisse Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM).

Soome on siis kohustatud loobuma lisamarginaalidest ka Hispaania-laenude puhul ESMis. Kuna paljud EFSFi tingimused on läinud ESMi alusdokumenti üle peaaegu muutmata kujul, siis on ajalehe hinnangul tõenäoline, et ka ESMis saab marginaalide osa olema olematu või väga väike.

Kui investeeringud ESMi võiks anda enam kui kaheprotsendilist tulu, siis võiks Soome kapitalisüst teoreetiliselt olla isegi kasumiga tehing.