DELFI VIDEO: Marju Lauristin: koolilõpetajate arutlemise oskus paneb ahastama
Gümnaasiumilõpetajate arutlemisoskus väheneb aasta-aastalt, nentis Käärikul toimunud Metsaülikoolis esinedes Tartu ülikooli meedia- ja kommunikatsiooni instituudi sotsiaalse kommunikatsiooni professor Marju Lauristin, kellele oponeeris minister Jaak Aaviksoo.
„Iga aastaga süveneb minus ahastus, kui ülikooli sisseastumiskatsetel umbes 200 õpilasega vesteldes märkame, et väheneb õpilaste oskus lugeda välja nii tekstist kui vaatlusest mingeid teadmisi ja probleeme,“ rääkis Lauristin. „Koolilõpetajad ei oska vastata väga lihtsatele asjadele, mis peaks olema endastmõistetavad.“
Lauristini sõnul on põhjus selles, et koolis õppimine on suunatud üksifaktidele ja aastaarvudele, aga seostamine selle vahel, mida nad on õppinud ja näevad enda ümber, on puudulik.
Üks lahendustest on avastusõpe
Professor Lauristini sõnul torkab puudulik aruteluoskus silma ka väga heade õpitulemustega üliõpilaskandidaatide puhul. Tema sõnul on puudulik ka õpilaste oskus aru saada, mis on küsimuse tähendus, kui ei esitata faktiküsimust.
Lauristin pakkus lahendusena avastusõpet, mis on tema sõnul universaalne lähenemisviis ja üks neist võtmetest, et seda olukorda parandada. See ei tähenda professori sõnul, mitte ainult õpetajate enesekoolitust, vaid ka loovat arutelu.
„Erinevaid aineid kokku pannes on võimalik jõuda huvitavate lahendusteni ja tuua õpilasteni mitmedimensiooniline lähenemine,“ kõneles Lauristin, kelle sõnul ei ole õpetaja õppekava mehaaniline kordaja, vaid ta peab ka ise tunnetama, et ta on avastaja.
Õpilased pole lollimad
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo oponeeris Lauristinile ja ütles, et ta pole märganud, et lapsed oleks lollimaks jäänud.
„Tänavused koolilõpetajad on paljuski targemad kui lõpetajad kümme aastat tagasi või kui meie olime omal ajal,“ oponeeris minister professorile. „Lihtsalt nende teadmised on põhimõtteliselt teistsugused.“
„Ajud on ikkagi samasugused ja inimene õpib,“ kõneles Aaviksoo. „See, et nad ei loe nii palju raamatuid, ei tähenda midagi, sest nad loevad teisi tekste. 50 aastat tagasi oli trükitud raamat põhiline tekst, tänapäeval on palju metatekste.“
