Geoloogiaprofessor: me ei tea, kui ohtlik on Kohtla-Järve poolkoksimäe põleng keskkonnale ja elanikele
Põlevkivijäätmete põlemine on Kirsimäe sõnul siiski pikaajalisem probleem. "Väga suur osa nii rikastusjäätmete kui ka põlevkivi töötlemise jäätmete mägedest on tootmise algusest saadik kogu aeg põlenud. Põlemine on tõenäoliselt hoogustunud mäe sulgemise tööde käigus tänu sellele, et on avatud põlemiskoldeid ja sinna on hakanud õhku paremini juurde pääsema," ütles Kirsimäe.
Praeguste emissioonide juures pole Kirsimäe hinnangul protsess Kohtla-Järve linnaelanikele otseselt ohtlik.
"Kui põlemine hoogustub ja levima hakkab, siis on seda raske hinnata. Õige ja aus vastus on see, et me ei tea. Selleks käivad praegu ka uuringud, et teha selgeks, milline on see võimalik keskkonna mõju," lisas Kirsimäe.
"Kuna põlemine on käinud juba pikemat aega, tegelikult arvatavasti sellest ajast saati kui põlevkivijäätmeid sinna matma hakati, siis on emissioon ehk kahjulikud gaasid nagu väävelvesinik kogu aeg atmosfääri lendunud. Sellega on ka arvestatud, see on teada ja seda on kogu aeg monitooritud," lausus Kirsimäe.
Kõige rohkem mürgiseid gaase tekib Kirsimäe sõnutsi siis, kui põlemine toimub poolkoksimägede sees piiratud õhu juurdepääsuga.
"Väävelvesinik tekib jääkproduktina mitte põlemisel, vaid üleskuumutatud tsoonis. Kui laseme õhku juurde, siis kasvatame temperatuuri kõrgemaks ja põlemisel tekib sisuliselt ainult CO2, mitte ei teki mürgist väävelvesinikku. Kollete avamine tekitab probleemid. Tegelikult see, et laseme sellel asjal ära põleda, leevendab pikemas perspektiivis seda küsimust," nentis Kirsimäe.
Kuumenenud põlemistsoonide teke ei ole Kirsimäe meelest ehitajate süü, sest põlemine on käinud seal pikemat aega.
"Lihtsalt praegu avastasime selle ja ta on hoogustunud, kuna saab õhku rohkem ligi. See, et mägi saab kõrgemal temperatuuril põleda, ei ole iseenesest väga paha, kuna siis tekib vähem mürgiseid gaase. Mis ei tähenda seda, et peabki laskma tal põleda," leidis Kirsimäe.
Põlengu likvideerimine kujuneb Kirsimäe hinnangul väga kulukaks ning keerukaks. "Miski ei ole siin maailmas võimatu, aga arvestades seda mastaapi, siis see saab olema väga raske. Mujal maailmas on need kogemused olemas. Ka Eestis on ju tegelikult maa-alused põlevkivikaevandused põlenud ja neid on ka suudetud kustutada, aga seal on lihtsam sulgeda juurdepääsu kui Kiviõli mägedes," nentis Kirsimäe.
