Juhatuse liikmete ülevaates kooli 2011. aasta tulemustest tõsteti esile kooli edukalt lõpetanute arv, mis oli riiklikus koolitustellimuses etteantust suurem.
Kavakindlalt suurenes rahvusvaheliselt tunnustatud teaduspublikatsioonide hulk. Lootusrikkalt on käivitunud magistriõppekavad, mida on arendatud koostöös ettevõtetega, näiteks pärandtehnoloogia ning virtuaalkeskkondade loomine ja arendamine.
"Viljandi kultuuriakadeemia arenguhüppes on oma osa kindlasti ühinemisel Tartu ülikooliga 2005. aastal. Tuhande üliõpilasega kõrgkool Viljandis on meie kõige olulisem regionaalne kolledž, kus saab õppida nii rakenduskõrghariduse kui ka magistriõppe kavade järgi," sõnas TÜ VKA nõunike kogu esimees Mart Meri.
2011. aastal korraldatud vilistlasuuringu põhjal on Viljandi kultuuriakadeemia lõpetanud rahul nii eriala (93 protsenti) kui ka õppeasutuse valikuga (97 protsenti). Töötuid on vilistlaste seas vähem kui üks protsent.
Enamik lõpetanutest (84 protsenti) läbis stuudiumi nominaalaja raames. 70 protsenti küsitluse ajal töötanud lõpetanutest kinnitasid, et nende praegune töö on õpitud erialaga seotud väga lähedalt või valdavalt. Regionaalpoliitiliselt on tähelepanuväärne, et enamik lõpetanutest on leidnud töö piirkonnast, kus nad enne õpinguid elasid, vilistlasi jagub igasse maakonda.
"Kõrgkoolide vastutusvaldkondade analüüsimisel ning tulemusnäitajate kokkuleppimisel tuleb esitada küsimus: kas Eesti riigile on vajalik kõrgkool Viljandis, mille lõpetajad, reeglina loomingulised ja uuendusmeelsed noored inimesed, on valmis asuma tööle ka väljaspoole pealinna? Minu vastus: jah, on vajalik! Ning ma loodan, et sel tarkade kogul, kes asub punase pliiatsiga mõõtma ühe või teise õppekava või ka õppesuuna sotsiaalpoliitilist väärtust, on piisavalt terane silm langetada otsused suurt pilti arvestades, mitte ainult tänase argielu oludele alla andes," sõnas Mart Meri.
