Loksa elanikke häirib konkurentsiameti heakskiidu saanud vee ja kanalisatsiooni hinna tõus
Loksa elanike eestkõneleja Ilmi Ternovskaja sõnul seisneb probleem selles, et inimestel pole tööd ega seega ka raha kõrgemate kommunaalkulude tasumiseks.
"Loksal on antud momendil 2980 elanikku. Nendest 800 on pensionärid, 550 inimest elavad alla elatusmiinimumi ja saavad Euroopa Liidu toidutoetust. Väga palju on neid inimesi, kes töötavad miinimumpalgaga. Näiteks laevatehases töötab Loksa kohalikke inimesi 57. Meil ei ole tööd, aga meil on juba praegu väga kõrge küttehind," selgitas Ternovskaja oma muret.
"Paljud on Loksalt ära kolinud ning jätnud oma korterid maha. Korteriühistud peavad maksma kinni soojatootja ja veetootja esitatud arved ka nende eest, kes ise ei maksa. See võetakse praegu remondirahast. Aga kui see remondiraha ka ükskord otsa saab, mida siis teha?" nentis Ternovskaja.
Loksa linnapea Värner Lootsmann taolist probleemi ei näe. "Väga palju tühje kortereid ei ole. Iseküsimus, kas omanik on momendil Loksal või kuskil mujal tööl. Korteriühistud tegelevad ise sellega, kui neil on tühje kortereid," leidis Lootsmann.
Lootsmanni kinnitusel on olukord tööturul võrreldes kahe aasta taguse ajaga oluliselt parem. "Vastupidi - täna soovitakse uusi töötajaid. Loksa laevatehasesse tuli uus firma Nova Production, kes võttis kogu tootmistsehhi rendile. Pigem alati ei ole sellise kvalifikatsiooniga töötajaid, kui vaja on," lausus Lootsmann.
Ternovskaja sõnul on häbiväärne, et linnavalitsuse esindajad eilsele koosolekule ei tulnud, kuna 6. juulil saadeti laiali 450 inimese allkirjaga teade avalikust koosolekust 26. juulil.
"Koosolekul oli ainult üks punkt ehk vee ja kanalisatsiooni hinnatõus. OÜ Loksa Haljastus mõlemad juhatuse liikmed olid kohal. Peale selle ka konkurentsiameti esindaja. Linnavalitsus peab tegelema mitte ainult nende küsimustega, kui üks aktiivne linnakodanik koosolekut tahab korraldada," ütles Lootsmann.
Ternovskaja sõnutsi pole linnaelanikele hinnatõusu põhjuseid piisavalt selgitatud. "Meie linnavalitsuse viga ongi see, et nemad inimestega ei räägi. Selgitatud on ainult niipalju, et ehitatakse Euroopa Liidu rahadega ja omaosalus on 22 protsenti, mis tuleb kinni maksta," märkis Ternovskaja.
Lootsmanni kinnitusel jääb omaosalus loomulikult tarbija kanda. "Läbi vee ja kanalisatsiooni hinna tuleb OÜ Loksa Haljastuse võetud laen pärast tagasi maksta, nii nagu igal pool mujal Eestis. Ega Loksa ei saa siin mingi erand olla," selgitas Lootsmann.
Vee ja kanalisatsiooni lõpliku hinna koostas Lootsmanni sõnutsi konkurentsiamet, kes on läbi viinud ka äriettevõtte auditi ja vaadanud üle kõik kulud-tulud. "Kusjuures peab ütlema, et vee ja kanalisatsiooni hind ka pärast seda on Harju keskmisega võrreldes pigem madalam kui kõrgem, sest Loksa Haljastus ei kehtesta abonenttasu nagu on paljudel kohalikel omavalitsustel," lausus Lootsmann.
Loksa elanike eestkõneleja kinnitusel ei teatatud hinnatõusust piisavalt vara. "Meie majas pandi teade üles 28. juunil, aga üks viiekorruseline 45 inimesega maja sai teate alles 8. juulil. Hinnatõus hakkab kehtima 1. augustist. Tarbijakaitse sõnul peab see olema kõigile teada kuu aega ette. Nii et see on seaduserikkumine," leidis Ternovskaja.
Loksa linnapea kinnitusel on kõiki elanikke teavitatud vastavalt kehtivale korrale ja seadusandlusele. "Justnimelt sellepärast Loksa Haljastus ei soovinud seda kehtestada 1. juulist nagu soovitas Keskkonnainvesteeringute Keskus, vaid 1. augustist, et oleks üks kuu, kui saaks inimesi ja firmasid ette teatada," lisas Lootsmann.
Ternovskaja hinnangul peaks linnavalitsus elanikke rohkem toetama. "Konkurentsiamet ütles, et nemad kinnitasid piirhinna. See tähendab, et see on lagi, millest rohkem ei tohi hinda tõsta, aga allapoole võib lasta. See on kohaliku omavalitsuse rida," nentis Ternovskaja.
Lootsmann meelest otsustab hinnatõusu siiski äriettevõte. "Äriettevõte tegevusse me sellisel kombel kindlasti ei saa sekkuda, et viia firma pankrotti. Lõpptulemusena maksab selle siis ju ikka kinni tarbija," nentis Lootsmann.
Ternovskaja lubas koosolekul vastu võetud resolutsiooni protokollida, juristiga kooskõlastada ning saata enne 1. augustit konkurentsiametile, linnavalitsusse ja Harju maavalitsusse. "Ega eriti lootust ei ole millelegi. Põhiline on see, et inimesed näitavad, et nad ei ole ükskõiksed," lisas Ternovskaja.
OÜ Loksa Haljastus kuulub Loksa linnale ning osutab vee- ja kanalisatsiooniteenust. Osaühing sai Keskkonnainvesteeringute Keskuselt 81,5 miljonit krooni Loksa linna ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimiseks aastatel 2010-2012.
