Politseiametnike füüsiliste katsete alampiir sõltub ametniku soost ning vanusest
Ajendatuna soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Mari-Liis Sepperi eelmisel nädalal siseminister Ken-Marti Vaherile saadetud päringust politseiametnikele kehtestatud kehaliste katsete nõuete kohta, uurisime, millised katsed tuleb ametnikul karjääriredelil tõusmiseks läbida.
Politsei-ja piirivalveameti pressisesindaja sõnul tuleb katsed läbida kord aastas kõigil politseiametnikel.
"Politseile pandud ülesannete täitmisega võib kaasneda vajadus jõu kasutamiseks või kiireks reageerimiseks, mis omakorda eeldab head füüsilist ettevalmistust ja turvataktika tundmist. Füüsilise ettevalmistuse hindamisel kontrollitakse politseiametniku üldist vastupidavust ning käe- ja kõhulihaste vastupidavust," kommenteeris ameti pressiesindaja Helin Vaher.
Täpsemalt peavad ametnikud siseministri määruse järgi kord aastas siis tegema läbi korraga kolm harjutust:
1) üldine vastupidavus – 3000 m jooks.
2) käelihaste jõuharjutus – toenglamangus kätekõverdamine.
3) kõhulihaste jõuharjutus – istesse tõus.
Sealjuures on katsed samad nii meestele kui naistele, kuid normatiivid on erinevad. Näiteks kui kuni 29. aastastelt meesametnikelt nõutakse füüsilise testi ärategemiseks kolm kilomeetrit jooksmist ajaga alla 16 minuti, siis naisametnike sama distantsi aeg võib jääda alla 20 minuti. Niisamuti peavad samas vanusegrupis olevad mehed tegema vähemalt 20 kätekõverdust ning 30 kõhulihase harjutust, ning naised 8 kätekõverdust ja 20 kõhulihast.
Samuti erinevad normatiivid tulenevalt vanusest, ehk mida eakam ametnik, seda vähema arvu ta kätekõverdusi või kõhulihaste jõuharjutusi katsete ära tegemiseks sooritama peab. Samuti nihkub eakama ametniku puhul ka kolme kilomeetrise jooksu ülempiir kaugemale.
Lisaks kehalistele katsetele peab politseiametnik tundma ka turvataktika põhimõtteid ja nende rakendamise oskust, sh enesekaitsevõtete ja vahetu sunni kasutamise ning relvade kasutamise oskust.
"Neid oskusi omandatakse ja testitakse eriettevalmistuse käigus. Tegemist on oluliste nõuetega politseiametniku kehalisele ja eriettevalmistusele, et tagada politseiametniku võime täita teenistusülesandeid kõrge vaimse pinge ja ohuolukorras sh konfliktiolukorras, kõrgendatud psühhoemotsionaalse pinge ja stressi tingimustes," selgitas ameti pressiesindaja Helin Vaher.
Siseministri vastus koostamisel
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper saatis möödunud neljapäeval siseminister Ken-Marti Vaherile kirja, milles päris aru politseiametnikele kehtestatud kehaliste katsete nõuete osas.
"Politseiametniku töö eripära lähemalt tundmata jääb minule ülaltoodud paindumatute normide kehtestamise eesmärk arusaamatuks," kirjutas Sepper.
"Kindlasti on ligi nelja ja poole tuhande ametis oleva politseiametniku seas isikuid, kel ei ole välitööga kokkupuudet ning täidavad oma tööülesandeid tulemuslikult olenemata füüsiliste katsete sooritamisest," lisas Sepper.
Oma kirjas soovib Sepper teada, millised on politseiametnikele füüsiliste katsete kehtestamise eesmärgid, kas ministeerium on kaalunud teatud tööliinide puhul politseiametnikele kehtestatud füüsilist vormi mõõtvaid katseid kergemaks muuta või neid kaotada, kas praktikas on politseiametnikke katsete sooritamisest vabastatud või neid järgmisse aastasse edasi lükatud ning kuidas peab politsei- ja piirivalveamet käituma juhul, kui politseiametnik ei suuda ajutise terviserikke, raseduse, sünnitusjärgse kehalise taastumise, haiguse puude või põhjuse tõttu katseid täies ulatuses või osaliselt edukalt läbida.
Ministeeriumi sõnul on voliniku esitatud kirjalikule teabenõudele vastus koostamisel ning siseministri seisukoht läheb Sepperile välja hiljemalt reedel, 17. augustil.
