Tubakatootjad: kõigil peab olema õigus valida oma tubakatoode letilt või riiulilt
"Esiteks on meil hea meel, et tubakapoliitika vallas koostab valitsus laiapõhjalist raamdokumenti. Teoreetiliselt peaks selline lähenemine soosima tõendpõhisust ja argumenteeritust," ütles Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni esimees Aili Herkel Delfile.
Herkeli kinnitusel on tubakatootjad siiski pettunud, et sotsiaalministeerium neid töörühma ei kaasanud.
"Sotsiaalministeeriumi tõlgendus rahvusvahelistest kaasamispõhimõtetest on siin pretsedenti loov ja me kindlasti kavatseme seda küsimust erinevatel tasemetel adresseerida. See lähenemine on selges vastuolus Euroopa Liidu hea regulatsiooni printsiipide ja poliitikakujundamise läbipaistvusega. Poliitika, ükskõik kelle huvides, peaks olema avalik asi," kommenteeris Herkel.
Sotsiaalministeeriumi soov piirata tubakatoodete väljapanekuvõimalusi jaemüügipunktides on tubakatootjate esindaja sõnutsi selgelt vaba konkurentsi põhimõtetega vastuolus.
"Väljapaneku abil teavitatakse tarbijaid toodetest, võimaldatakse reaalset valikut, need on lihtsad ja selged. Kuivõrd lisaks konkurentsipõhimõtetele on siin kaalukausil ka rahvatervise poliitika kriteeriumid, siis on oluline rõhutada, et puuduvad tõsiseltvõetavad ja aktsepteeritud teadusuuringud, mis näitaksid põhjuslikke seoseid tooteesitlusvõimaluste täiendava piiramise ja tarbijate käitumise vahel," märkis Herkel.
"Kui keelata jaekauplustes tubakatoodete väljapanekud, siis ei mõjuta need rahva tervist, suitsetamist, alaealiste riskikäitumist vms. Küll aga on uuringuid, mis analüüsivad nende turgude kogemust, kus sarnaseid keelde on seadustatud - ilmnenud on konkurentsihäired ja efektiivselt soosivad need lihtsalt turuliidrit," sõnas Herkel.
"Tarbijad vahetavad brände vähem ning ei tee teadvustatud muutusi oma käitumises. Kuivõrd tubakatoode on legaalne toode, peab meie arvates kohtlema neid täiskasvanuid, kes on otsustanud suitsetada, õiglaselt ning kõigil peab olema õigus valida oma toode letilt või riiulilt," lisas Herkel.
Herkeli sõnul toetavad Eesti tubakatootjad avalikes kohtades suitsetamise reguleerimist.
"Samas arvame, et lauskeeld on ebaefektiivne ja faktiliselt väga suurte jõustamiskuludega. Meie soovitame ja soosime konkreetsemaid, efektiivsemaid meetmeid, mis kaitseks nii mittesuitsetajate kui ka suitsetajate huve," kinnitas Herkel.
Tööandjad peaksid soosima mittesuitsetamist
"Arvestades inimeste ööpäeva veetmise jaotust, oleks oluline, et töökohtadel oleks suitsetamine tööandjate poolt selgelt reguleeritud. Et suitsetamiskohad oleks rangelt eristatud, et igal pool oleks kvaliteetne ventilatsioon, et tööandjad ise soosiks mittesuitsetamist jne," selgitas Herkel.
Herkeli hinnangul peaks tubakapoliitikas olema põhirõhk alaealiste suitsetamise vähendamisel ning inimeste käitumise muutmisel.
"Kaasaegsed uuringud noorte otsustusmehhanismide kohta näitavad, et noored on teadlikud suitsetamisega seotud terviseriskidest, ent suitsetavad sellele vaatamata. Ennekõike on vaja piirata sigarettide kättesaadavust alaealistele - selline reaalne poliitika nõuab aga tugevat jõustamist, jaemüüjate müügikohtade üle järelevalve teostamist," leidis Herkel.
Herkeli sõnutsi on samuti vajalik võitlus ebaseadusliku tubakakaubanduse ja salakaubaga.
"Uuringud näitavad, et 25 protsenti Eesti tubakaturust on nii-öelda must turg ehk salakaup. See on ka alaealiste jaoks üks peamisi allikaid, kust sigarette saada," lausus Herkel.
