Eesti sai esimese looduskaitse arengukava

Keskkonnaminister Keit Pentus rääkis täna valitsuse pressikonverentsil, et valitsus kiitis heaks looduskaitse arengukava aastani 2020, mis on esimene nii süsteemselt ja põhjalikult koostatud looduskaitse arengukava.

Varem ei ole looduskaitse arengukava ametliku dokumendina koostatud ja seega kogu looduskaitset analüüsitakse riiklikul tasandil süsteemselt esimest korda. Looduskaitse arengukava kogumaksumuseks on otseste kuludena prognoositud ligikaudu 582,2 miljonit eurot.

Arengukava tegevusteks on näiteks inimeste loodusteadlikkuse suurendamine läbi loodushariduse lõimimise õppeprotsessi kõigil hariduse tasemetel, looduskaitseteaduse arendamine, loodussäästliku loodusturismi korraldamine, liikide ja elupaikade soodsa seisundi ja maastike mitmekesisuse tagamine, loodusobjektide kaitse korraldamine, looduskaitsepiirangute kompenseerimine ja looduskaitsetööde toetamine.

Loodusteadlikkuse loodushariduse suurendamine on Pentuse sõnul oluline, et inimesed teaksid, kuidas loodust hoida. Oluline muudatus on Pentuse sõnul see, et enam pole oluline niivõrd looduskaitsealade laiendamine, vaid nende korras hoidmine. Praegu on juba kaitse all viiendik maast.

Arengukava eesmärk on tagada riikliku looduskaitsetegevuse põhjalik ja süstemaatiline planeerimine ja loodusvarade läbikaalutud kasutamine, et liigid säiliksid, nende elupaikade kadu oleks minimaalne ja nende seisund paraneks.

Arengukava keskendub ka veekogude probleemidele. Järvede suurim probleem on Pentuse sõnul inimtegevuse tõttu kinnikasvamine ning jõgede puhul paisud, mis on peavaluks kalameestele, kuna need ei lase kaladel kudema jõuda.