"Lendamine 200 meetri kõrgusel on seejuures isegi pigem mõõdukas, kui vastupidi," selgitas Kaas.

"Viimase 50 aasta sõjaajaloost on teada näiteks mitmeid lahingoperatsioone, mille puhul reaktiivhävitajad on vaenlase positsioonidele või rünnatavale objektile lähenenud 50-60 meetri kõrgusel," ütles Kaas.

Läänemaailmas üritatakse Kaasi sõnul võimalusel vältida treeninglendude ja teiste lahingväljaõppe elementidega tsiviilelanikkonna igapäevaelu häirimist. See tähendab ka võimaluse korral õppuste läbiviimist piirkondades, kus puuduvad suured asustuskeskused.

"Enamasti pole aga tegelikkuses võimalik vältida kokkupuudet tsiviil- ja militaarmaailma vahel, sest Euroopa näol on tegemist väga tihedalt asustatud piirkonnaga. Eranditena meenuvad eelkõige Rootsi, Soome ja Norra - kõik suhteliselt tagasihoidliku rahvaarvu ja suure pindalaga riigid," rääkis Kaas.

"Kuna Eesti asustustihedus on Euroopas üks madalamaid, on elanike kokkupuude kaitseväeõppuste ning muu militaarse tegevusega olnud miinimumilähedane võrreldes teiste NATO liitlasriikide elanikkonnaga".

Võimalus, et praegused madallennud häiriksid olulisel määral inimeste igapäevaelu, on Kaasi hinnangul minimaalne. "Ka madallendudeks eraldatud tsoonides on pilootidel korraldus vältida asulaid ning valida lennukoridorid, mille puhul inimasustus kas puudub või on suhteliselt hõre," ütles Kaas.

Kaasi sõnul ei ole ka tõenäoline, et treeninglende sooritaksid samaaegselt kümned liitlaste lennukid. "Pigem on jutt siiski suurusjärgust, mille puhul osalevate lennukite arv kirjutatakse ühekohalise numbriga."

Lisaks ei ole Kaasi arvates tõenäoline, et madallende sooritataks ülehelikiirusel, kus mürasaaste tõuseb märgatavalt. "Reeglina on sellistel puhkudel tegemist allapoole helibarjääri jäävate kiirustega".

"Vabariigi aastapäeva paraadidel toimuvad NATO-liitlaste hävitajate ülelennud samuti 200 meetri kõrgusel, hetkel ei meenu aga ühtegi ajakirjanduslikku kajastust, mille puhul paraadi pealtvaatajad oleksid kurtnud häiriva lennumüra üle," ütles Kaas.