Keskkonnaministeerium ei toeta huntide täielikku hävitamist Saaremaal
Keskkonnaminister Keit Pentus märkis teisipäeval riigikogu liikme Kalle Laaneti kirjale vastates, et arvestades Saaremaa kultuurmaastike ja metsa suurt liigendatust, lambakasvatuse rolli maakonnas, saarele iseloomulike hundijahiks sobimatuid lumeta talvi ja ulukiteadlaste ettepanekuid peab ka tema hundikarja olemasolu Saaremaal problemaatiliseks, vahendas BNS.
"Kuid lähtuvalt hundi laiemast rollist meie looduses ja seda eriti suure loodusliku mitmekesisusega Saaremaal, ei saa ma toetada nende täielikku hävitamist saarelt. Ootaksin saarlastelt endilt laiapõhjalisemat arutelu ja vastavaid ettepanekuid. Meid ümbritsev looduskeskkond, selle rikkus ja tasakaalus hoidmine on iga Eestis elava inimese huvides. Loodan, et saarlased suudavad kokku leppida, mitut hunti nad saarel on valmis taluma. Arvukust piirata saavad vaid kohalikud jahimehed ise," märkis Pentus.
Hundikari kasvab ilmselt veelgi
Keskkonnaminister nentis, et vaatluste põhjal oli alust arvata, et Saaremaal on tekkinud hundipesakond, mille olemasolu võib saare lambakasvatajatele probleeme valmistada. Seetõttu otsustas keskkonnaministeeriumi komisjon hundijahile Saaremaal piiranguid mitte kehtestada.
"Kuigi oli lumerohke talv, mis igati soosis hundiküttimist, suutsid kohalikud jahimehed tabada vaid kaks hunti. Suvel, mil pole kõige mõistlikum aeg küttimiseks, suudeti tabada lisaks veel kolm hunti kahjustuskohtades. Põhikari jäi alles ja suure tõenäosusega kasvab ta sügiseks veelgi," nentis Pentus.
Eesti leppis Euroopa Liiduga liitumisel kokku suurkiskjate minimaalse asurkonna suuruse, hundi puhul oli selleks vähemalt 100 isendit kevadloenduse põhjal. Sellist arvukust on suudetud viimase kümne aasta jooksul suhteliselt stabiilsena ka hoida. Riik hüvitab kõik hundi murtud koduloomad kahju kannatajale täies ulatuses.
"Saaremaa looduses on viimastel aastatel toimunud kaks olulist muudatust: lammaste arv on oluliselt kasvanud ja saarele on üle paljude aastakümnete tekkinud hundi pesakond. Seega puudub enamikul lambakasvatajatest kiskjakahjude ennetamise ja kompensatsiooni taotlemise kogemus ja kohalikel jahimeestel napib hundiküttimise oskust. Sellest on tingitud hüppeline murdmiste arvu tõus ja sellest tulenev meediakajastus kuni ettepanekuni Saaremaalt hundid täielikult hävitada," tõdes Pentus.
