Heido Vitsur: raha nappuse ajal pole riigil õige rahandusministeeriumi hoonet lammutada
Majandusekspert Heido Vitsur leiab, et riigil ei ole õige asendada rahandusministeeriumi peegelklaasist hoonet uuega üksnes sellepärast, et teine on mõnevõrra parem.
"Sellel elegantselt ratsionaalsel ehitusprojektil on ka moraalne külg," ütles Vitsur Delfile. "Olukorras, kus raha kõigeks - näiteks õpetajate, sotsiaaltöötajate, päästeameti, politsei jne. palkadeks - napib, ei ole õige ühte peegelklaasist hoonet asendada teisega üksnes seepärast, et teine on mõnevõrra parem."
Lammutamise ja ehitamise kaval on majanduseksperdi sõnul ka pedagoogiline külg.
"Jutte kokkuhoiu vajadusest ja raha nappusest ei hakka keegi tõsiselt võtma, kui rääkija teod ja sõnad kokku ei lange," viitas ta rahandusministeeriumile kui riigieelarve koostajale. "Selliste juttude peale lihtsalt saadakse vihaseks ja pikaks ajaks."
Kas renoveerimine ei aita?
Vitsur tunnistas Delfile, et uudis rahandusministeeriumi senise hoone lammustamisest ja uue kaksiktorni ehitamisest lihtsalt hämmastas teda.
"Mitte sellepärast, et tahetakse ehitada büroohoonet ega ka mitte seepärast, et neid tahetakse ehitada nüüd, kus raha kõigeks muuks napib, vaid seepärast, et ehituskava näeb ette ka nelikümmend aastat tagasi ehitatud ja natuke enam kui kümme aastat tagasi renoveeritud rahandusministeeriumi uhke väljanägemisega hoone lammutamise," selgitas Vitsur.
Tema sõnul on tõsi, et see maja ei ole suuremat asi ehitus, kuid paraku on meie maa täis tunduvalt viletsamaid ja vähefunktsionaalsemaid ehitisi - nii avalikke hooneid kui ka elamuid.
"Ilmselt ongi enamik hooneid Eestimaal halvemas olukorras kui see päikese käes sädelev hoone. Kuid sellele vaatamata seisavad need hooned veel kaua – palju kauem kui me iseseisvuse saavutamisel seda eeldasime," võrdles Vitsur.
Iga hoone asemele on võimalik ehitada parem
Vitsur möönis samas, et iga hoone, ka päris hea asemele, on põhimõtteliselt võimalik alati ehitada paremat, kuid millegipärast seda ei tehta kuigi sageli.
"Reeglina siiski ainult siis, kui on olemas eriliselt suur avalik või erahuvi. Kuid missugusest erilisest huvist me antud juhul rääkida saame?" küsis ta.
Vitsuri sõnul jääb enamik hooneist alati seisma ja neid püütakse lammutamise asemel mõistlikul määral renoveerida.
"Seisavad ju püsti ka kõik paneelmajad, kuigi nende ruumijaotust ja elukeskkonda üpris halvaks peetakse," tõi ta paralleeli magalarajoonide majadega. "Ning vaatamata suhteliselt viletsale ehituskvaliteedile on need hooned üldreeglina siiski nii vastupidavad, et elavad oma vastupidavuse poolest pooled viimastel kümnenditel ehitatud elumajad üle."
Vitsur ei usu, et omaaegse plaanikomitee ehituskvaliteet elumajade omast eriliselt halvem oleks saanud olla. Samas pole tema sõnul mingit kahtlust selles, et ka paneelmajade asemele ei saaks paremaid eluruume rajada.
Kuid on üks takistus – raha
"Me pole nii rikkad, et kehvapoolsete majade asemel ehitada häid ja energiasäästlikke ka siis, kui see majanduslikult otstarbekohane tundub olevat," ütles majandusekspert.
Ütlus, ma pole nii rikas, et viletsat asja osta on õige üksnes siis, kui korraliku asja ostmine tõepoolest võimalik on. Kui selle pärast ei jää tegemata midagi sellist, mis veel tähtsam on.
"Ei ole ju inimesel mingit kasu üle viiekümne aasta kestvast hoonest kui ta seetõttu mõne aja pärast arstiabita või piisava toiduta jääb," viitas Vitsur elutähtsamatele investeeringutele. "Muuseas, just sellesama asjaolu taga seisab praegu kinni paljude paneelmajade renoveerimine."
Riigil on plaan Suur-Ameerika 1 asuv rahandusministeeriumi hoone lammutada, et selle asemele maaaluse parklaga kaksiktorn püstitada.
Esialgse plaani järgi 20–25 miljonit eurot maksvasse majja on plaan kolida superministeerium ehk rahandus-, majandus-, sise-, sotsiaalministeerium.
Kõnealune hoone ehitati 1977. aastal ja oli algul ENSV plaanikomitee arvutuskeskus. Alates 1993. aastast on hoones rahandusministeerium.
