"Advokaadid, kes on kutseühendusena kehtestanud sisemise eetilise koodeksi, on leidnud, et selle advokaadi eetikalävi ei ole selline, mis võimaldaks tal advokatuuris edasi toimetada," selgitas Eesti Advokatuuri aukohtu liige, õigusteadlane Raul Narits.

"Kindlasti on ka Owe Ladval võimalik juristina edasi töötada sellises keskkonnas, kus pole eetilisi reegleid paika pandud. Olgu öeldud, et advokatuuri aukohtu otsus on tegelikult edasi kaevatav otsus," lisas Narits.

Naritsa kinnitusel ei maksa karta, et Owe Ladva kaitsealused jääksid kaitseta.

"Kindlasti neid abistatakse. Juhul, kui tal oli asju ajada määratud kaitsjana, leitakse uus lahendus. Advokatuuri juhatus kannab kindlasti hoolt, et need, kes on pöördunud juriidilise abi saamiseks Owe Ladva poole ja kellega Owe Ladval on siis kas määratud kaitsja positsioon või nii-öelda kliendileping, kindlasti kaitseta ei jää," lausus Narits.

Naritsa sõnul on Owe Ladva juhtum kahetsusväärne erand.

"Ta on olnud advokatuuri aukohtu huviorbiidis pikka aega. Minu isiklik arvamus on see, et nende klientide arv, kes ei ole Owe Ladva kui juristi tööga rahul olnud, on siiski ebanormaalselt suur," leidis Narits.

"Advokatuuri ridadest välja heitmine ise on kõige karmim õiguslik tagajärg. Tegelikkus on selline, et advokatuuri ridadest heidetakse välja väga harva," märkis Narits.

Eelmisel aastal algatati aukohtumenetlus 30 korral, millest 9 korral tuvastati advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo koosseis ning kohaldati tema suhtes karistust.

Neljal korral karistati advokaati noomitusega ja sama paljusid ootas rahatrahv.

Vaid ühel korral kohaldati karistusena advokatuurist väljaheitmist, kui vandeadvokaat Toomas Alp mõisteti maakohtus süüdi valekaebuse esitamises ja valeütluste andmisele kihutamises.