Kihutavad juhid peavad edaspidi tehtud õnnetused ise kinni maksma
Kooskõlastusringile saadetud uude kohustusliku liikluskindlustuse seadusesse on lisatud kolm uut põhjust, mille pärast peab liiklusõnnetuse põhjustanud autojuht tekitatud kahju ise tasuma. Nendeks on kiiruseületamine üle 40 km/h ja põgenemine politsei eest.
Kolmandana saab edaspidi tekitatud õnnetuse kahju sisse nõuda sõidukijuhi tööandjalt, kui sõidukijuht rikkus töö- ja puhkeaja nõudeid ning põhjustas seetõttu liiklusõnnetuse. Vastav meede vähendab eelnõu seletuskirja kohaselt liikluses ohtu, mis on tingitud sellest, et tööandja sunnib veokijuhti töötama ilma kohustuslikke puhkepause tegemata ja üle lubatud normtundide.
Kahju hüvitamise skeem jääb ka uue seaduse kohaselt samaks kui praegu - kõigepealt hüvitab kindlustusfirma kannatanule tekkinud kahju ning nõuab selle siis õnnetuse tekitajalt sisse, kui tegemist oli suure kiiruseületamise või politsei eest põgenemisega.
Lisaks jäävad alles kõik senised kahju tagasinõude alused nagu õnnetuse põhjustamine joobes olekus, tahtlikult, lubadeta sõites, ärandatud autoga sõites või õnnetuse sündmuskohalt lahkudes.
Kannatanu võib pöörduda oma kindlustusfirma poole
Uues seaduses on oluliseks muudatuseks, et liiklusõnnetuses kannatanul on õigus pöörduda kahju hüvitamise nõudega oma liikluskindlustuse kindlustusandja poole, kes ka teenindab teda tema nõude juures.
"Kindlustusandja peab seega juba liikluskindlustuse lepingu müümisel tegema kliendi jaoks atraktiivseks ka oma kahjude käsitlemise süsteemi,
mistõttu on oodata liikluskahjude käsitlemise kvaliteedi paranemist," lootsid eelnõu ettevalmistajad rahandusministeeriumist.
Lepingu tähtajaks maksimaalselt aasta
Eelnõu sätestab uuendusena, et liikluskindlustuse lepingut saab sõlmida tähtajaga maksimaalselt üks aasta. Sellega tagatakse kindlustusvõtjale võimalus vähemalt kord aastas valida erinevate kindlustusandjate vahel ning saada seeläbi parimat pakkumist.
Välistatud on olukord, kus kindlustusandja saaks oma lepingutingimustega
siduda klienti pikaajaliselt enda külge. Tahtjad saavad küll sõlmida pikemaid lepinguid, ent saavad neid soovi korral lõpetada.
Rahale eelistatakse taastusremonti
Sõiduki kahjustamise korral eelistatakse rahalisele hüvitamisele uue seaduse kohaselt sõiduki taastusremonti. Sellise uuenduse on tinginud vajadus takistada puudulikult taastatud sõidukite naasmist liiklusesse ning vähendada kelmusi, mille korral heausksele ostjale müüakse varem liiklusõnnetuses kahjustada saanud või hävinenuks tunnistatud ning
puudulikult taastatud sõiduk.
Eelnõu sätestab lisaks, et kindlustusandja peab kahju hüvitamist alustama hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kahju hüvitamise nõude saamist – kehtiva seaduse alusel peab kindlustusandja tegema sama tähtaja jooksul üksnes hüvitamise või hüvitamisest keeldumise otsuse. Seega võib eeldada, et kahjude käsitlemine muutub kannatanu jaoks kiiremaks.
Uue seaduse jõustumise ajaks on kirja pandud järgmise aasta 1. juuli.
