Muuli avaldas Raadio 2 saates „Olukorrast riigis“ oma soovi, et riigikogu arutaks asju sisuliselt ilma üksteisele märkusi tegemata ning lähtuks sellest, kuidas on Eestile kasulikum.

Ta võrdles riigikohtu otsuse sisukust riigikogu stenogrammide sisuga ja leidis, et viimane võiks rohkem sarnaneda esimesega.

Muuli sõnul tekitab selline sisukas lähenemine nagu riigikohtul usaldust ka nende inimeste vastu, kes oma otsuseid sisuliselt põhjendavad. Riigikogust tuleb tema sõnul aga totrat nääklemist.

„Suhtuge lugupidamisega oma riiki ja tehke otsuseid, siis usaldatakse ka teid,“ soovitas Muuli riigikogu liikmetel, kes on viimasel ajal avaldanud kahetsust, et usaldus poliitikute vastu on madal.

Muuli tõi võrdluseks ka Soome ja Saksamaa, kus poliitiline debatt käib kõigest hoolimata ja oma valijatele selgitatakse seiukohti. „Mulle tundub, et meie riigikogu on nii tasa lülitanud,“ rääkis ta. „Eestis ongi nii, et valitsus sisuliselt otsustab, mida riigikogu võiks arutada ja mida mitte.“

„Hea, et meil on ka riigikohus, kes ei vaata asju ainult formaaljuriidiliselt, vaid nende otsusest paistab argumenteeritus,“ sõnas ta.

Küll aga paneb riigikohtu otsuses napp ülekaal Muuli sõnul mõtlema sellele, mis asi see kohtuotsus õieti on. „Me võiksime mõtelda, et kui üks riigikohtu liige ei oleks saanud näiteks hääletusel haiguse tõttu osaleda, oleks kohtuotsus tulnud hoopis teistugune,“ rääkis ta. „Kohtuotsus on samasugune inimeste otsus nagu kõik muud otsused.“

Kokkuvõttes arvas Muuli, et on hea, et õiguskantsler sellise vaidluse algatas ja et kohtuotsus tuli selline, nagu ta tuli. „Siin me ei saa enam sekkuda, milleks see raha läheb,“ lausus ta ja möönis, et kui väärtused sõnastada selliselt, et meie maksumaksjate raha tahetakse anda Hispaania pankuritele, siis on see juba teine teema, kuid praegu on üldine nimetaja Euroopa stabiilsus.