Peale poevaraste on G4Si turvatöötajad politseile üle andnud 637 isikut, kes on jäänud vahele avalikku korra rikkumisega, sissemurdmisega või vandaalitsemisega turvafirma valvatavatel objektidel. Sissemurdmistelt tabati 51 korrarikkujat.

Poole aasta jooksul sai G4S juhtimiskeskus 436 924 häiresignaali, neist kolmandikul juhtudel vajas olukorra lahendamine patrullekipaaži sekkumist.

"Turvafirma praktika näitab, et võrreldes eelmise aastaga on varguste ja sissemurdmiste arv veidi vähenenud, samas on jätkuvalt näha, et suurem on sissemurdmisoht keskustest kaugemal asuvatesse äridesse ja eramutesse," ütles G4Si juhtimiskeskuse juhataja Margus Alamets.

"Paljud väikeäride omanikud on juba võtnud kuulda turvasoovitust kinnitada kassaaparaadid laua külge – see abinõu oluliselt raskendab kurikaela plaane," lisas Alamets.

Kodutehnika asemel varastatakse väärisesemeid

Erinevalt varasematest aastatest on pikanäpumehed kodudest võtnud väiksema kodutehnika asemel pigem väärisehteid. "Soovitame hoida pere väärisesemed kindlas ja hästi kaitstud kohas, näiteks seifis," lisas Alamets. "Ei maksa alahinnata sissemurdjate analüüsivõimet ning jätta oma vara turva- ja kindlustusküsimused juhuse hoolde."

Kurikaelad oskavad tema sõnul teha õigeid järeldusi – kui häirele ei järgne mingit silmnähtavat tegevust, on see märgiks, et saak saab olema kerge.

Esimese aastapoole rekordvarguseks võib pidada ühe naisterahva ebaõnnestunud plaani varastada Tallinna kaubanduskeskuses asuvast kullaärist väärisehteid ligi 25 000 euro eest – kullapoest põgeneva naise aitasid turvatöötajatel kinni pidada kaubanduskeskuse külastajad.

Üle Eesti tagastati kaubandusettevõtetele vargustelt tabatud õigusrikkujate käest äravõetud kaupa rohkem kui 55 000 euro eest.