DELFI VIDEO: Riigikohtu esimees: ESMi otsus tuli pingeliselt, kuid kohut keegi mõjutada ei püüdnud
"Võin öelda, et õigusemõistmine Eestis on täiesti vaba ja sõltumatu ning ei ole riigikohtu üldkogu küll püüdnud keegi mõjutada, et üks kohtunik peaks otsustama ühte või teistpidi," lükkas Rask väited kohtu mõjutamisest ümber. Rask lisas, et iga kohtunik tegi otsuse vastavalt oma südametunnistusele ning tuginedes õiguslikele faktidele.
Rask tunnistas, et otsus tuli raskelt. Selle tõestuseks tõi riigikohtu esimees välja asjaolu, et otsus oli ligi 40 lehekülge pikk ja peaaegu samapalju oli ka eriarvamusi. "Kokkuvõtlikult ei olnud vaidluse all vaid üksnes õiguskantsleri väga kitsas lõik /.../ vaid tavaliselt sellistes põhiseaduslikes vaidlustes tõusetuvad palju laiemad probleemid. Kasvõi probleem meie suveräänsusest, meie otsustusõigusest, meie iseolemisest," ütles Rask.
Riigikohtu esimees märkis ära ka, et kohtuotsuse juurde on lisatud 11 kohtuniku eriarvamus ning ühes nendest rõhutatakse ka asjaolu, et otsus tehti liiga kiiresti. "Seadusandja on ette näinud, et põhiseaduslikkuse järelvalves tuleb nelja kuuga otsus teha ja sellega riigikohtu üldkogu sai ka hakkama," põhjendas Rask ja lisas, et täna sai täpselt seadusega ettenähtud neli kuud otsustamisaega täis.
Kohtuotsuse sisulisest poolest rääkides tõi Rask välja asjaolu, et riigikogu peaks ESMi vastu võttes kindlasti lepingu arengul silma peale hoidma, et juhul kui lepingu muutmisega süveneb riive Eesti põhiseadusele, saaks võimalusel kaaluda rahvaküsitluse läbiviimist ning ka põhiseaduse muutmist.
Riigikohtu üldkogu jättis oma tänase otsusega rahuldamata õiguskantsleri taotluse tunnistada Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu (ESML) artikli 4 lõige 4 põhiseadusega vastuolus olevaks. Riigikohtu hinnangul vaidlustatud artikkel küll piirab riigikogu finantspädevust, demokraatliku õigusriigi põhimõtet ja Eesti suveräänsust, aga piirang on õigustatud.
Riigikohus kaalus ESML artikli 4 lõike 4 põhiseaduspärasuse hindamisel ühelt poolt artiklist tulenevat piirangut, see tähendab Eesti otsustusõiguse vähenemist avaliku raha kasutamisel.
Teiselt poolt kaalus riigikohus vaidlustatud artikli eesmärki – tagada ESM-i tõhus otsustamismenetlus ohu korral euroala, sealhulgas Eesti, finantsstabiilsusele. Majanduslikult ja finantsiliselt ebastabiilne euroala ohustaks ka Eesti finantsilist ja majanduslikku stabiilsust. Stabiilsus on vajalik selleks, et Eesti riik saaks täita oma põhiseadusest tulenevaid kohustusi, sealhulgas tagada isikute põhiõigusi.
