„Eesti sõdurid võitlevad Afganistanis Helmandi provintsis, kus neid hinnatakse väga kõrgelt,“ ütles kindral Knud Bartels. „Täna hommikuse pärja asetamisega Vabadussõja võidusamba jalamile avaldasin austust neile, kes on langenud Eesti vabaduse eest.“

Vabadussõjas sõdis Eesti vabaduse eest ka Taani vabatahtlikest koosnev kompanii. Kindral Bartels ütles, et me ei tohi kunagi unustada neid, kes on maksnud kõige kõrgemat hinda.

NATO sõjalise komitee esimees kinnitas, et kaitsekulutuste tõstmine kahe protsendini SKP-st näitab Eesti riigi pühendumise tõsidust nii kaitseväe kui ka poliitiliselt tasemel.

Kindral Bartels rõhutas ka rahvusvaheliste õppuste olulisust ja ütles, et õppused näitavad NATO liikmesriikide võimet koostööd teha. „Kuigi meil on erinev keele- ja kultuuritaust, suudame me tänu ühistele väärtustele koostööd teha erinevates sõjalistes valdkondades ja operatsioonides,“ ütles kindral Bartels.

Tänavu on Eestis korraldatud juba kolm rahvusvahelist õppust. 11-22. juunini kestnud USA Euroopa Väejuhatuse õppus Saber Strike, 4-23. juunini harjutasid USA merejalaväelased koos Eesti kaitseväelastega liitlasvägede tehnika ja varustuse kohaletoimetamist ja lahingukorda seadmist õppusel BALTOPS. 27. juunil Tartus alanud staabiõppusel Baltic Host harjutavad Eesti, Läti ja Leedu liitlasvägede vastuvõttu.

Pärast pressikonverentsi külastas kindral Bartels Ämari lennubaasi. Eile sai kindral Bartels põhjaliku ülevaate Eesti sõjalisest riigikaitsest, kohtus Vabariigi Presidendi, kaitseministri ja kaitseväe juhatajaga.

Kohtumistel kindral Knud Bartelsiga oli arutluse all olukord ja arengud NATO operatsioonil Afganistanis, Eesti panus NATO sõjalisse struktuuri ja operatsioonidesse, NATO tegevus Läänemere piirkonnas ja tulevikuplaanid. Kindral Bartels sai Kaitseväe Peastaabis põhjaliku ülevaate Eesti riigikaitse hetkeolukorrast ja arengukavadest.

Kindral Bartels külastab NATO sõjalise komitee esimehena Eestit esmakordselt. Oma praeguses ametis on ta selle aasta algusest. Bartels külastas Eestit ka eelmisel aastal Taani kaitseväe juhatajana.

NATO sõjaline komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitseväe juhatajad. Komitee ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia väljatöötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilistele väejuhatustele ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes. NATO sõjalise komitee esimehe ametikoht on kõrgeim sõjaväelase ametikoht NATOs. NATO sõjalise komitee esimees kõneleb sõjalise komitee, ehk kõigi NATO riikide kaitseväe juhatajate nimel ja teeb sel viisil NATO poliitilisele juhtkonnale kuuldavaks 28 riigi kindralite ja admiralide - sõjaliste ekspertide hääle.