Margit Sutrop: eetikakoodeksi olemasolu ei taga veel poliitikute eetilist käitumist
Eetikakoodeksi olemasolu üksi ei taga veel poliitikute eetilist käitumist, aga see aitab kindlasti tõsta usaldust poliitikute vastu ning poliitikutele võimaluse mõelda, kuidas lahendada keerulisi dilemmasid, leiab Tartu Ülikooli professor ja eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop.
Sutrop selgitas Delfile, et esiteks annab eetikakoodeks poliitikutele endile võimaluse selgeks mõelda ja läbi arutada, kes nad tahavad olla, milline on poliitikule sobiv käitumine ja kuidas lahendada keerulisi dilemmasid, millega tuleb seista silmitsi.
Teiseks aitab see tema sõnul tõsta usaldust poliitikute vastu, andes ühiskonnale signaali, et poliitikutel on tahet kohustada end eetiliselt toimima ja teenima ühishüve.
„Kui need endale võetud kohustused on kirja pandud, saab selle abil kasvatada järelkasvu ja rikkumiste puhul toetuda hinnangu andmisel varem kokkulepitule,“ ütles Sutrop.
Kes on poliitik ja mis on poliitika?
Ta tõi välja, et oluline on, et protsessis osaleks võimalikult palju poliitikuid, sest eetikakoodeksi koostamisel ongi tähtsaim ühine arutelu ja oma kutseala või institutsiooni eesmärkide ja väärtuste üle järelemõtlemine.
Sutropi sõnul tuleks arutleda, kas vaja on just konkreetselt riigikogu eetikakoodeksit või laiemalt poliitiku eetikakoodeksit. „Igal juhul oleks vaja läbi rääkida, mis on poliitika ja kes on poliitik,“ sõnas ta. „Tundub, et need põhimõttelised küsimused ei ole praegu selged.“
Võimalikku vastuseisu eetikakoodeksile võiks vähendada see, kui räägitakse selgeks, mis on eetikakoodeksi eesmärk, miks seda vaja on ja mis tüüpi koodeksit soovitakse. „Kas sellist, mis ütleks selgelt välja, kuidas peab käituma või sõnastaks üldised printsiibid ja väärtused, millest lähtuda,“ küsis Sutrop.
Politsei kogemus on positiivne
Sutrop tõi näiteks Eesti politsei kogemuse. „Politsei eetikakoodeksi koostamine võeti ette, et parandada oma mainet,“ meenutas Sutrop. „See oli mitmeaastane protsess, kus arutelud toimusid rohujuure tasandil, aga see aitas organisatsioonil oma väärtustes kokku leppida.“
Hiljem tehti selle alusel personalipoliitilisi valikuid ja lepiti kokku, kas politseinik on võimu esindaja või kodanike kaitsja.
„See läbirääkimine ja ühistes väärtustes kokkuleppimine avaldas mõju - vaadake kas või politsei usaldusreitinguid, kuigi neil ikkagi tuleb ette rikkumisi!“ kõneles Sutrop. „Aga keegi ei sõima neid nii üheülbaliselt, nagu sõimatakse parlamenti.“
Sutrop usub, et koodeksi koostamine täidab veel üht eesmärki - kasvatab usaldust parlamendi ja poliitikute vastu, sest usalduse taastamine on kogu Eesti riigi ja seega meie kõigi huvides.
Sutrop avaldas heameelt, et Reformierakonna liige Kaja Kallas on härjal sarvist haaranud ja asunud protsessi vedama. Tartu Ülikooli eetikakeskus on Sutropi sõnul omalt poolt valmis jagama kogemusi, mida on saanud teiste elualade nõustamisel ja koodeksitega teoreetiliselt tegeldes.
Sutrop viitas, et aastaid tagasi koostas eetikakeskus ka „Eetikakoodeksite käsiraamatu“.
